Igal aastal kutsutakse haigekassa finantseeritavale rinnauuringule 50–59-aastaseid ravikindlustusega naisi üle Eesti. Sõeluuringu eesmärk on leida rinnavähki haigestunud naised. Kutsed saadetakse järk-järgult sünniaastate kaupa. Sel aastal kutsutakse uuringule 1947., 1950., 1953., 1954., 1955. ja 1957. aastal sündinud naised ning nimeline kutse on saadetud 26 000 naisele. Sihtgruppi kuuluvatele naistele on uuring tasuta.

Kui Eestis tuleb kutse saanud naistest uuringule vaid 50%, siis Skandinaaviamaades teeb seda enam kui 80% naistest. Mujal maailmas on tõestatud, et sõeluuringutega saab vähendada rinnavähki suremust 30%.

Maakondades on võimalik uuringutel osaleda liikuvas mammograafiabussis. Rinnakaebustega naistel, kes vajavad mammograafilist uuringut, kuid ei kuulu uuringule kutsutute hulka, tuleb pöörduda oma perearsti või günekoloogi poole mammoloogile saatekirja saamiseks.

Rinnavähi esinemissagedus suureneb pidevalt igal pool maailmas. Ka Eestis esineb rinnavähki ligi 40% enam kui kolm-kümmend aastat tagasi – meil diagnoositakse igal aastal rinnavähki rohkem kui 600 naisel. Esimene rinnavähi sõeluuring viidi Eestis läbi 2002. aastal. Viie aasta jooksul on uuritud umbes 94 000 naist ja avastatud 456 rinnavähijuhtu, neist ligi 75% olid varajases staadiumis.

Neile naistele, kes kutsele ei vasta, tahab Eesti Päevaleht Tervis meelde tuletada, et varakult avastatud rinnavähk on ravitav ja algstaadiumis ei põhjusta haigus mingeid tervisehäireid – naised tunnevad ennast täiesti tervena.

Veelgi enam – esimeses staadiumis avastatud rinnavähiga ja ravi saanud patsientidest elab viie aasta pärast enam kui 90%, samas kui kolmandas staadiumis avastamise puhul elab viie aasta pärast vaid umbes 40% patsiente.

Liikuv mammograafiabuss

•• Saaremaa 16.07–3.08

•• Haapsalu 13.08–31.08

•• Paide 3.09–21.09

•• Rakvere 24.09–2.10