Nalja nabani? Ei, kõriauguni!
Ajalehe Rahvuslik Koguja ehk Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu ja Rahvuslaste Tallinna Klubi väljaande tänavune kolmas number ilmus küll juba aprillis, aga kuna mina sain oma meediaelamuse kätte alles möödunud nädalavahetusel Tapa bussijaamas, ruttan seda värskelt kõigiga jagama. Pealegi: hea nali ei aegu.
Juba esikülg paelub: „Otsatu ahnus, haiglane eneseimetlus, absoluutne karistamatus ja täielik vastutustunde puudumine viivad meie pehkinud poliitikud ning nende kopitanud kolleegid kogu maailmas peagi ühishauda.”
Vaat selline globaalne Katõn niisiis.
„Et maailmas valitseks rahu ja elu oleks elamist väärt, tuleb kõrvaldada egomaniakkidest poliitmõrtsukad, kes on isikliku sooja koha nimel valmis hävitama terveid rahvaid ja riike...” Mitte raasugi halvem kapten Dubi pröökamisest. Pildilist huumorit esindab aga sügavmõtteline karikatuur, mis seostab Reformierakonna valimisloosungi „Võid kindel olla!” ühemõtteliselt kogu eesti rahva ülespoomisega.
Just see surmtõsidus ning iga klounaadi kõhklematu ja sujuv lõpuleviimine näitavad RK kvaliteeti. Hea meelelahutaja olgu surmtõsine (võrdluseks: Charlie Chaplin, Sepp & Avandi).
Mäletan Vabaduspartei esindajaid riigikogu valimisdebattidelt ETV-s. Seal oli neid piinlik vaadata, sest esineti vales diskursuses. Poliitika ja naljategemine käigu siiski lahus. „Ärapanija” või „Tujurikkuja” vaheklippidena jõuaks nende sõnum kindlamalt kohale. Kõige rohkem jäi debattidest meelde üks eriti viltuse kupliga taat, kes aina korrutas, et kõik Eesti ettevõtted peavad kuuluma Eesti kodanikele. Võib ju väita: miks mitte ainult A-veregrupiga ja reesuspositiivsetele inimestele? Või ainult neile, kelle perekonnanimi algab L-tähega? Aga huumoril ei peagi mingit loogikat olema, mida absurdsem, seda parem.
Ka RK paber on parem kui näiteks 80-ndate aastate Pikril.
Sünnitavad sotsid
Tore, et erinevalt teistest parteilehtedest pole RK põrmugi kallutatud. Reformist kui Eesti poojatest oli juba juttu, IRL on „reformimõisnike kilter, kubjas ja aidamees”. Savisaare sõimamine ei vääri märkimist. Sotside kohta aga loeme: „Mind üllatab ka see, et rahvas andis nii suure toetuse jõugule, kelle hümn/ülemlaul on „Internatsionaal” /- - -/ ning kelle üsast tulid ilmale kommunistid!”
Jään huviga ootama, milline kommunist Sven Mikseri üsast ilmale tuleb. Kas pime kutsikas või kohe täisjõus murdja?
Ei usu, et Vabaduspartei iial kuningriiklaste 1992. aasta saavutuseni – kaheksa parlamendikohta – küünib. Esiteks on konkurents aastatega kasvanud, teiseks oli rojalistide meelelahutusprogramm siiski mitmepalgelisem, säravam ja intelligentsem (mäletate veel nugise topist spiiker Ülo Nugise töölaual?).
Vaadeldav Rahvuslik Koguja kannab järjekorranumbrit 46. Usun, et ligi poolsada korda ühe ja sama koomilise võtte teisendeid lugeda muutub tüütuks. Aga nii – ühekordse huumorielamusena – on üllitis stiilipuhas ja kordumatu.
