Nandukukk on ideaalne isa, kes karjatab oma poegi ise
Need, kes võõramaa loomade vastu natuke huvi on tundnud, võivad öelda, et nandu on Lõuna-Ameerika jaanalind. Paraku on selles väites õige ainult esimene pool. Nandud elavad tõesti Lõuna-Ameerika lõuna-osa laiades rohtlates ehk pampades ja mäenõlvadel, jaanalinnud pole nad aga mitte.
Nad on hoopis ühed päris omaette linnud. Tõsi, nad ei suuda oma suuruse pärast lennata nagu jaanalinnudki ja näevad ka esmapilgul välja nagu Aafrika hiiglased. Nad on kiired jooksjad, armastavad karjakesi koos liikuda ja poegi kasvatada – taas nagu jaanalinnudki –, aga sellega sarnasus piirdub.
Nandud on kümmekond korda kergemad ja paar korda madalamad kui jaanalinnud ning neil on tihe hall sulestik, sest nad elavad palju jahedamates paikades kui Aafrika savann. Häda korral kihutavad nad mööda rohtlat 70-kilomeetrise tunnikiirusega ja teevad tiibadega tüürides meisterlikke jänesehaake, mis raputavad iga kiskja nende kandadelt.
Igal tõsisemal nandukukel on tavaliselt oma kanakari, kes hakkab munele siis, kui meil saabub sügis ja neil seal maakera teises otsas kevad. Kukk valvab hoolega munemist ja korjab kõik munad pesalohku kokku. Sinna võib lõpuks neid koguneda paar-kolm-kümmend.
Haub kukk
Ka haudumine on nandude pu-hul kuke töö ja nõnda ta istubki pesal kokku kuni 40 päeva. Kui lõpuks tibud end munakoorest välja toksivad, asub kukk neid valvama ja karjatama. Vaat milline isa, tõeline unelmate mees igale naisolevusele! Võib-olla sellepärast ongi nandud tänapäeval juba ohustatud linnud ja neid ei leidu sugugi igal pool pampas.
Teadlased jagavad Lõuna-Ameerika nandud kahte liiki – suur- ja väikenandu. Väikenandu elab piiratud aladel T‰iilis, suurnandu aga Argentinas, Uruguais, Boliivias, Paraguais ja isegi Brasiilias. Suurnandu on väikenandust kuni pool meetrit kõrgem ja kindlasti ka kaalu poolest kopsakam.
Kõige rohkem ähvardab neid linde pealetungiv põllundus ja karjandus, sest kohalike farmerite meelest on nandud kahjurid. Tõepoolest – tublide rohusööjatena söövad nad kõike, olgu see siis stepirohi või külamehe kartulipealsed.
Üks huvitav tõsiasi nandudega seoses väärib veel mainimist: nimelt kutsutakse neid linde inglise ja ladina keeles rhea. Kreeka mütoloogias aga oli Rhea ehk Rheie titaanide Uranose ja Gaia tütar ning Demeteri, Hadese, Hera, Zeusi ja Poseidoni ema. Kes võiks veel tähtsam olla!? Ja vähe veel, 1789. aastal avastatud Saturni kuule anti nimeks Rhea. See 1500-kilomeetrise läbimõõduga jäine taevakeha võib ju küll mee-nutada titaane, aga küsimus on, kas ka sulelist pampaelanikku.
Väikenandu
(Rhea pennata)
•• Kuni 110 sentimeetrit kõrge
•• Kaal kuni 25 kg
•• Toit: taimed ja nende juured, vahel ka putukad ja väiksemad roomajad
•• Tänapäeval ohustatud liik
