Narva koolitüdruku uurimistöö viib ta Euroopa tippteadlaste käe alla
Pariisis toimunud konkursil osales Aare tööga "Mullabakteri Pseudomonas putida fenoolitaluvust mõjutavad tegurid". Tema töö pälvis ühe 25-st eripreemiast, tänu millele saab Aare järgmisel suvel Heidelbergis asuvas Euroopa molekulaarbioloogia instituudi laboris (EMBL) teadlaste juhendamisel nädala jooksul läbi viia uurimistöö enda valitud teemal.
"Ma olen juba ammu püüdnud endale EMBL-ist juhendajat leida, aga siiani polnud ma sealt oma e-kirjadele vastuseid saanud," rääkis neiu.
Aare sõnul teadis ta juba neljandas klassis, et temast peab saama geeniteadlane ning kaheksandas klassis tegi ta oma esimesed teoreetilised uuringud. "Geeniteadus on minu jaoks nii huvitav, et vahepeal ma unustan kõik muu ära, kui sellega tegelen," rääkis ta. Suurem osa tema vabast ajast kulubki geneetikaraamatuid lugedes.
Mullabaktereid käsitleva uurimistöö alustamiseks suhtles neiu mitmete eesti geneetikutega ning lõpuks ulatas oma abistava käe Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadur Rita Hõrak, kes aitas tal teha töö eksperimentaalset osa.
"Kõige põnevam kogu asja juures oli see, et sain võimaluse töötada Tartu ülikooli geneetikalaboris. Kuna kõik olid seal nii abivalmid, siis erilisi raskusi mul oma uurimistööga ei tekkinud," rääkis Aare.
Tulevikus tahaks neiu tegeleda geneetiliste haiguste ravivõimaluste uurimisega, kuid praegu pole ta veel lõplikult otsustanud, kas minna selleks õppima arstiteadust või geneetikat.
Kuigi tüdrukut ahvatleb idee minna õppima hoopis Inglismaale, kus geeniteaduse võimalused on väga laiad, pole ta selles osas otsust veel langetanud. "Eestis on ju ikkagi kodu ja siit ei ole kerge ära minna," märkis ta.
Suurepärane algus
Kindel on praegu aga see, et järgmisel suvel sõidab Aare Heidelbergi, kus ta saab nädal aja jooksul teadlaste juhendamisel tasuta teha uurimistööd enda valitud teemal. "Viimasel ajal on palju räägitud onkoloogilistest haigustest ja ma olen mõelnud, et üks variant oleks uurida nende geneetilisi aluseid," andis Aare vihje, millega ta võiks Heidelbergis tegelema hakata. Juba on teada, et tema juhendajaks saab maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Itaalia regiooni juht.
Neiule on antud mõista, et mullabaktereid käsitlev uurimistöö on hiilgav algus tema geeniteadlase karjäärile. "Olulised inimesed on mulle öelnud, et minust võib saada suurepärane uurija, see annab mulle julgust," rääkis Aare.
Euroopa noorte teadlaste konkurss toimus Euroopa Komisjoni rahastusel 21. korda, konkursil osalesid 40 maa riiklike konkursside võitjad kokku 87 uurimistööga.
Eesti osaleb konkursil alates 2002. aastast, mille jooksul on meie õpilased võitnud kolm eripreemiat ja ühe 3. preemia. Konkursile pääsevad sihtasutuse Archimedes korraldatud Eesti õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad.
Lühike ülevaade Kristina Aare uurimistööst
Käesolevas töös uuriti mõningate faktorite mõju mullabakteri Pseudomonas putida fenoolitaluvusele. On teada, et selle bakteriliigi tüved on võimelised kasutama süsinikuallikana väga erinevaid ühendeid, mistõttu on nende levik ulatuslik.
Benseeni tuuma sisaldavad aromaatsed ühendid on keemiliselt stabiilsed, tänu millele nad ei lagune kuigi kergesti ja kogunevad keskkonda. Lisaks sellele on paljud aromaatsed süsivesinikud väga toksilised, sest oma hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad nad kergesti rakumembraanis, häirides sellega membraani funktsioone. Seepärast pälvivad ekstremofiilsed mikroorganismid, kes taluvad aromaatseid ühendeid ja suudavad neid ka lagundada, eriti suurt huvi. Palju selliste omadustega baktereid ongi perekonna Pseudomonas liikide hulgas.
Inimeste huvides oleks rakendada baktereid keskkonna puhastamiseks sinna sattunud toksilistest ühenditest. Selleks on aga vajalik teada, kuidas bakterid reageerivad neile ühenditele erinevates tingimustes. P. putida puhul on kirjeldatud mitmeid kohanemismehhanisme, mis aitavad sellel bakteril toksilisi aromaatseid ühendeid taluda.
Kokkuvõteks võib öelda, et tolerantsus fenooli suhtes on mullabakteril P. putida kompleksne protsess ning sõltub paljudest teguritest.
Tunnustust pälvivad ka teised õppurid
30. septembril tunnustatakse Tartus haridus- ja teadusministeeriumis ka kõiki teisi 2008/2009. õppeaastal rahvusvahelistel võistlustel Eestit edukalt esindanud õppureid, keda tänavu on ligi 80.
