Neeruhädad võivad tulla hiilides ja salaja
„Inimene on tervik,” tõdeb Põhja-Tallinna regionaalhaigla nefroloog Maris Kallaste neeruhaigustest kõneldes. See tähendab, et tihti põhjustavad neeruhädasid organismi haigusseisundid: diabeet, eriti I tüüpi diabeet, hüpertensioon ehk kõrgvere-rõhktõbi vms, mille puhul saavad oluliselt kahjustada ka neerud ning võib välja kujuneda krooniline neerupuudulikkus. „Meil on palju 20–30-aastaseid I tüüpi diabeediga patsiente, kellel on tekkinud neerupuudulikkus,” annab dr Kallaste mõista, et neeruhaigused ei kimbuta vaid eakaid.
Üsna sageli esineb ka autoim-muunset neeruhaigust glomeerulonefriiti, mis võib esineda iseseisva haigusena või kaasneb mõne süsteemse haigusega (sidekoehaigus või süsteemne infektsioon) ning mille puhul on tegemist organismi enda toodetud antikehade tekitatud neerupäsmakeste põletikuga. „Tihti tekib glomeerulonefriit pärast ägedaid nakkushaigusi, angiini või tonsilliidi tüsistusena. Seetõttu tuleb suurt tähelepanu pöörata krooniliste haiguskollete väljaravimisele,” suunab dr Kallaste kroonilistele põletikele tähelepanu pöörama.
Küllalt sageli esineb ka püolonefriiti ehk neeruvaagnapõletikku, mille puhul tekitavad infektsiooni mikroobid, mis enamasti levivad neerudesse kuseteede, harvemini vere kaudu.
Nii nagu iga haiguse puhul, nii tuleb ka neeruprobleemidesse suhtuda täie tõsidusega, sest halvimal juhul (ja paraku mitte üliharva) viivad pikaajalised neerukahjustused kroonilise neerupuudlikkuseni. Siis ei funktsioneeri neerud enam küllaldaselt ega suuda organismist jääkaineid, liigset vett ja elektrolüüte väljutada. Süvenev neerupuudlikkus viib lõpuks neerukoe hävimiseni ja inimene saab edasi elada üksnes dialüüsi abil või siirdatakse talle võimalusel uus neer.
Dr Kallaste sõnul tuleb neeruhädade korral tõsist tähelepanu pöörata põhihaiguste ravimisele. Et diabeedi puhul on oht neerukahjustuste tekkele ülisuur, tuleb veresuhkur tasakaalus hoida, õigesti toituda ning diabeedihaigele sobivat režiimi järgida. „Esimest tüüpi diabeet armu ei anna, palju oleneb ka haigest endast,” rõhutab dr Kallaste diabeedi ohjes hoidmise tähtsust. Samamoodi on oluline kõrgvererõhktõve (kaasub sageli ka diabeediga) puhul pidada kinni arsti määratud raviskeemist, et hoida vererõhk püsivalt normaalselt tasemel. Kindlasti tuleb kuulata arsti näpunäiteid, järgida toitumissoovitusi ja võtta määratud ravimeid.
Põletikuliste neeruhaiguste puhul määrab arst analüüside ja haige kaebuste põhjal vastava ravi, bakteriaalseid põletikke on võimalik ka nii välja ravida, et haigus ei anna endast enam kunagi märki. Paraku kipuvad põletikud aga korduma ja vahel piisab tühisest külmetusest, et haigus taas pead tõstaks.
Kui neerukude saab korduvate põletike või põhihaiguse tõttu pidevalt kahjustada, lakkab neerukude funktsioneerimast. Tekib ureemia ehk krooniline neerupuudulikkus. Ureemia puhul saab haige abi neeruasendusravist – dialüüsist või doonorneerust. Sageli ongi dialüüsis käimine ureemiahaige ainus võimalus, sest neerusiirdamine ei pruugi näiteks patsiendi täbara üldseisundi tõttu alati kõne alla tulla.
Haigus tuleb salamisi
Dr Kallaste sõnul võib neeruhaigus tulla hiilides. Näiteks glomeerulonefriidi puhul võib inimene tunda end n-ö poolpidusena – ta on justkui haige ja pole ka. Et tavaliselt kõrget palavikku ei esine, siis koju voodisse ei jääda, vaid kiputakse ikka tööle. Vähenenud ja tumenenud uriin, tursed, vererõhutõus, pea- ja seljavalud viitavad, et tegemist võib olla glomeerulonefriidiga ning sel juhul ei tohi arsti poole pöördumisega viivitada. Ka kroonilise neerupuudulikkuse süvenemist ei pruugi haige tajuda, sest neerufunktsioonilangusele viitav kreatiniinitase veres ja uriinis tõuseb aegamööda. „Et neeruhädadega patsientide üldine enesetunne pole niigi hea, ei märkagi nad muutust.” Pidev arstilkäik aitab kindlasti haige seisukorda kontrolli all hoida.
Bakteriaalne põletik annab endast enamasti n-ö nähtavamalt märku – kõrge palavik, nimmevalu ja halb enesetunne.
Haiguse vältimiseks kehtivad kõik vanad ja head soovitused, mis arstidel ikka hea tervise tagamiseks öelda on: ärge suitsetage ja liialdage napsiga, toituge tervislikult, liikuge, jälgige, et kehakaal püsiks normi piires ja riietuge põhjamaisele ilmastikule sobivalt.
Elundidoonoritele tänutäheks puu
•• Neeruhaigeid ja nende lähedasi ühendav Eesti neeruhaigete liit plaanib 16. mail istutada Põltsamaale Sõpruse parki valge pihlaka – sooviga juhtida tähelepanu organdoonorluse elulisele tähtsusele ning tänada ühtlasi doonoreid ja nende lähedasi. Sündmusega tähistab selts esimest korda Eestis organdoonorluse päeva.
•• Igal aastal korraldab Eesti neeruhaigete liit suvelaagri, kus on kavas põnevaid loenguid ning kunsti- ja käsitöö õpituba.
•• Lisaks saavad liidu liikmed aastas paaril korral kokku, et kuulata temaatilisi loenguid ja rääkida oma käekäigust. „Meie eesmärk on harida inimesi ja neile tuge pakkuda. See on väga oluline,” ütleb Eesti neeruhaigete liidu juhatuse liige Kirke-Anneli Kuld.
•• Eesti neeruhaigete liidus on 150 liiget.
•• Mitmekülgset infot leiab liidu koduleheküljelt www.neer.ee
