Filmi stsenaarium on liiga lihtne, pärast liiderlikule rahateenimisele minekut rikastub vaid peategelase Deuce Bigalow naisklientide galerii, mis täieneb lõpuks kauni neiuga, kes ongi see ainus ja tõeline armastus. Selline käik on liig lihtne, pakub vähe komöödiale omaseid sasipuntraid ja segadust.

Rob Schneider on peaosatäitjana tubli, temas on koomikuannet ja ka oskust mängida lüürilistel nootidel. Tema loodud Deuce Bigalow on tore lihtne mees, kellega vaatajal on lihtne samastuda. Ainult suhetes oma klientidega, kui Deuce hakkab seksiteenuse osutajast hoopis hingetohtriks, mõjub see väheusutavalt ja naiivselt. Lõbus seksiteema läheb sentimentaalseks kätte ja film kohati igavaks.

Linateose mõnusalt ründav huumor töötab siiski paremini poliitilise korrektsuse tabudest kammitsetud Ameerika ühiskonnas. Võib arvata, et mitte kõik naljad ei toimi siinses kontekstis sama jõuliselt kui kodumaal, kus film on olnud küllalt menukas. Seal on see korjanud juba üle 65 miljoni dollari kassatulu. Rob Schneiderist on saamas Ameerika kino uus tõusev komöödiatäht, kes naerutab miljoneid inimesi. Loodetavasti õnnestub teda näha mõnes filmis, kus on parem stsenaarium (üks stsenaariumi autoritest on Rob Schneider ise) ja täpsem rezhii.

Aga ka praegu on naeruhimulisel publikul asja minna vaatama asjaarmastaja meesprostituudi rassimist, kuigi päris täkkesse see film ei lähe.

Andres Laasik