Pühap­äe­va­hom­mi­kul jõudis 79-aas­ta­ne Mõko­la No­vik Lää­ne-Tal­lin­na kesk­haig­las­se diag­noo­si­ga – in­sult. Paar päe­va hil­jem vaa­tab va­nahär­ra haig­la­voo­dist ju­ba sä­ra­va­te sil­ma­de­ga ars­ti­le ot­sa ja tun­nis­tab, et kui va­ja, suu­daks ta püsti tõus­ta ja mi­ne­ma kõndi­da. Haig­las­se jõudis ta hal­va­tu­na, pa­rem kä­si ja jalg ei lii­ku­nud. Ise ei mä­le­ta­nud pat­sient sõidust mi­da­gi.

Sa­ma sä­ra­va­te sil­ma­de­ga vaa-­tab tal­le ot­sa 30-aas­ta­ne neu­ro­loog Siim Sch­nei­der, kes on vai­mus­tu­ses me­dit­sii­ni võim­sa abi­va­hen­di, trom­bolüüsi imev­äest. “E­mot­sioon on üsna hea. See pa­kub tõelist ra­hul­dust, kui näed hal­va­tud ini­mest sil­me all pa­ra­ne­mas.”

Kui­gi dr Sch­nei­der on kor­du­valt näi­nud hal­va­tud pat­sien­di kii­ret taas­tu­mist pä­rast va­ja­lik­ku süsti, mõjub see en­di­selt just­kui ime. Al­ter­na­tii­vi trom­bolüüsi­le po­le. Veel viis aas­tat ta­ga­si oo­da­nuks va­nahär­rat in­sul­di kor­ral hal­va­tus elu lõpu­ni. Nüüd tu­leb tal haig­las vaid vei­di ko­su­da ja lä­bi te­ha taas­tus­ra­vi.

Sch­nei­der on Lää­ne-Tal­lin­na kesk­haig­las töö­ta­nud ju­ba kaks aas­tat ning tal­le pan­nak­se suu­ri loo­tu­si. När­vi­hai­gus­te kes­ku­se ju­ha­ta­ja Kat­rin Gross-Pa­ju sõnul on Sch­nei­der nen­de haig­las esi­me­ne noor vas­ku­laar­ne neu­ro­loog ning ta loo­dab, et akuut­ra­vi toob noo­red neu­ro­loo­gia juur­de ta­ga­si. “Neu­ro­loo­gia prob­leem on siia­ni ol­nud see, et mee­le­tu ener­gia ku­lub diag­noo­si pa­ne­mi­se­le ja ra­vi pol­nud va­rem pak­ku­da,” sel­gi­tab ta, miks see vald­kond ei ole noo­ri eri­ti köit­nud. Ent nüüd asi ehk muu­tub, kui on ole­mas ka ra­vi.

Välismaale ei page

Kui­gi ars­tiks õppi­mi­se plaan küpses Sch­nei­de­ri peas va­ra­kult, lan­ge­tas ta ot­su­se neu­ro­loo­gia ka­suks hil­jem ja hoo­pis ju­hu­se tõttu. Noo­re toht­ri ema­le teh­ti neu­ro­loo­gi­li­ne ope­rat­sioon. See oli väi­ke ja ema pa­ra­nes ilu­sas­ti, kuid po­jas küpses ot­sus.

Sch­nei­der lu­bab, et ta vä­lis­maa­le ei pa­ge, sest Ees­tis on pal­ju väl­ja­kut­seid ja süsteem ta­hab aren­da­mist – see on väga põnev.

Dr Sch­nei­der ju­ha­tab haig­las teed, kui­das in­sul­di­hai­ge lõpuks te­ma­ni jõuab. Es­malt sõidu­ta­tak­se hai­ge tei­se­le kor­ru­se­le era­kor­ra­li­se me­dit­sii­ni osa­kon­da. Võetak­se ve­rep­roov, mil­lest tu­leb kõige kii­re­mi­ni kät­te saa­da veresuhkrunäit ja ve­re­liis­ta­ku­te ehk trom­botsüüti­de arv. Kui see on nor­mis, võib trom­bolüüsi te­ha, muidu mit­te. Vas­tus tu­leb mõne mi­nu­ti­ga. Eda­si vaa­ta­vad pat­sien­di üle vas­tuvõtuarst ja neu­ro­loog. Järg­mi­seks sõidu­ta­tak­se pat­sient kol­man­da­le kor­ru­se­le, kus on kom­puu­ter­tomog­raaf. Kui juh­tub, et pa­ras­ja­gu te­hak­se kel­le­le­gi uu­rin­gut, siis võetak­se ta apa­raa­dist väl­ja, et in­sul­di­hai­ge saaks võima­li­kult kii­ret abi.

Järg­mi­seks tu­leb in­ten­siiv­ra­viõde voo­di­ga vas­tu ja pat­sient sõidu­ta­tak­se ühek­san­da­le kor­ru­se­le, kus on kõik ra­vi alus­ta­mi­seks val­mis. Nii juh­tus ka härra No­vi­ku­ga, kes jõudis haig­las­se tä­nu omas­te kii­re­le te­gut­se­mi­sele ja tead­lik­ku­se­le.

Siim Schneider

Siim Schneider

neuroloog

•• 1996 lõpetas Miina Härma gümnaasiumi

•• 1996–2002 õpingud Tartu ülikoolis

•• 2004–2008 neuroloogia residentuur

•• 2008. aastast täiskohaga närviarst Lääne-Tallinna keskhaiglas