Noored proovivad, kas püramiid sobib koduks


Noored proovivad, kas püramiid sobib koduks
----

“Püramiidmaja pole minu eluunistus. Koolipoisina tahtsin hoopis maa all nagu varjendis elada,” muigab disainer Toomas Kelder, kes juba neli aastat on Tallinna külje alla oma perele koduks püramiidi ehitanud.

“Eks me katsetame, kas hauakambris on võimalik elada,” ütleb pereisa Toomas Kelder. “Mulle meeldisid tegelikult hoopis kreeka, mitte egiptuse tüüpi majad,” tunnistab kooli ajal oma unistuste maju joonistanud pereema Mari-Liis Tamm. “Teadsin, et tahan oma maja, aga et püramiidi...”

Neli aastat kibedat tööd

Keset suurt ja lagedat välja kõrgub seitsmemeetrine hall puidust ja klaasist püramiid. Esmapilgul ei leia ust üleski. Ja kui leiad, ei oska seda lahti teha. Originaalse sissepääsu on välja mõelnud Toomas ise. “Neli kuud nägin vaeva.” Uksele on külalislahkelt kirjutatud: “Tere tulemast, hea hing!”

Toomas Kelder ja tema abikaasa Mari-Liis Tamm hakkasid maja ehitama 1997. aastal. Tänaseks on nad koos üheksakuuse tütre Thylega elanud oma püramiidis kuu aega ja tunnevad end hästi.

Majaperemees Toomas ütleb, et tööd, eriti siseruumides, jätkub veel aastateks. “Mingit lõpptähtaega polegi. Milleks, see on protsess ja siin on nii palju erilahendusi, mida projekti tehes pole võimalik ette näha. Samas on püramiidmaju ennegi tehtud, ega meie oma ainus ole.”

Miks just püramiid?

“Eks see ole väike protest ja tahtsime midagi teistmoodi teha, loomingulist väljundit. Ja esoteeriline maailm läheb meile lihtsalt paremini peale. Aga seda pole lihtne teha - tehnilised raskused: ükski standard, näiteks kas või tavaline aken meile ei sobi. Kõik nurgad ja kalded on millimeetri täpsusega välja arvutatud. Ja et oleks ilmakaarte suhtes õigesti orienteeritud.”

Üleval näiteks läks tipp viis millimeetrit valesti, tunnistab Toomas. “Paberi peal on lihtne, teine asi on teostus. Ja kallis on püramiid ka - tavalise maja saaks palju odavamalt.”

Mari-Liis näitab päevikut, kus püramiidi ehitusajalugu kuupäevaliselt ja koos piltidega sees.

“Alumine korrus on 100 ja ülemine 25 ruutmeetrit. “Sinna teisele korrusele, tippu, teeme magamistoa.”

“Ega püramiidi väidetav mõju tervisele olegi meie jaoks kõige olulisem. Samas mingi mõju vist ikka on, sest mulle meeldib siin olla,” on Toomas rahul. “Nii see muidugi ka pole, et tuled haigena siia ja väljud tervena,” naerab perenaine. “Ja muide, rohi kasvab siin ümber meetri ulatuses lopsakamalt,” väidab Toomas.

Siin on hea olla ja elada

Miks kodupüramiidile selline lage ja tuuline koht valiti?

“Tahtsime maale elama. Aga et nii lageda peal, see oli ju väljakutse. Ta sobib siia maastikku. Eriti äge vaade on teiselt korruselt,” läheb Toomas põlema. “Kui püsti seisad, siis näed kõike, ja kui lamad, vaatad taevasse. See taevapilt elab samuti nagu meri, ülemine osa on ju kõik klaasist. Ja linnud lendavad nii lähedalt mööda. Vihmaga on ka kena, kõik voolab lahinal seinu pidi. Ja lumi jääb põnevalt pidama.”

Pilves ja sünge ilmaga hallides toonides püramiidmaja kaugele ei paista, kuigi asub suure tee ääres. Taksojuht nägi õhtuhämaruses kurja vaeva, et see üles leida. “Meil pole ju tegelikult aadressigi - lihtsalt püramiid,” naeravad püramiidi elanikud.

Eve Heinla

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare