Noor­te sek­suaalk­äi­tu­mist mõju­ta­vad head suh­ted va­ne­ma­te­ga



Mi­da ava­tu­mad on va­ne­mad sek­si teemal, se­da tõen­äo­li­se­malt os­kab laps end kaits­ta.

 Sek­si­tee­ma on nii tund­lik, et mõned va­ne­mad lükka­vad sel­lest oma las­te­le rää­ki­mist eda­si. Nad ar­va­vad, et laps on al­les lii­ga noor, või ei ole nad ise kind­lad, mi­da öel­da. Tih­ti­pea­le on nad ar­va­mu­sel, et lap­sed tea­vad neist en­dist­ki ju­ba roh­kem, sest pii­sa­valt tea­vet saa­dak­se raa­ma­tu­test, aja­kir­ja­dest ja fil­mi­dest. Mõned va­ne­mad tee­vad jut­tu sek­sist ja kait­se­va­hen­di­test, ar­va­tes, et sel­le­ga on nen­de ko­hus­tus täi­de­tud. Ent sek­suaal­sus on laiem mõis­te, mil­le tut­vus­ta­mi­se ja toe­ta­mi­se­ga tu­leb al­gust te­ha ju­ba väi­ke­lap­seeas – see hõlmab lap­se aren­gut, mi­na­pil­ti, po­si­tiiv­set ene­se­hin­nan­gut ja hea­de sot­siaal­se­te os­kus­te ku­ju­ne­mist.

Sot­siaaltöö­ta­ja Tiiu Ja­la­kas on oma las­te­le va­ja­lik­ku in­fot ja­ga­nud n-ö töö käi­gus. Nii kui mõni küsi­mus on pin­na­le ker­ki­nud, on ta püüdnud sel­le­le ka vas­ta­ta. “O­lu­li­ne on õige hoiak ja ea­ko­ha­se ju­tu rää­ki­mi­ne,” arvab kol­me teis­me­li­se ema. Te­ma sõnul on ka koo­li ter­vi­seõpe­tus pii­sa­valt heal ta­se­mel, nii et ekst­ra­loen­guid po­le ta pi­da­nud et­te võtma.

Tiiu lap­sed on sündi­nud aas­ta­se va­he­ga, va­nem poiss on 17, seejä­rel tu­le­vad 16-aas­ta­ne tütar ja 15-aas­ta­ne poeg. Tiiu sõnul on lap­sed näi­nud se­da, kui­das tal kõhus uus bee­bi kas­vab, saa­nud kõhtu kuu­la­ta ja kat­su­da. Ju­ba siis tek­ki­sid esi­me­sed küsi­mu­sed, kui­das bee­bi saab kõhtu ja sealt väl­ja. Tiiu mee­nu­tab, kui­das ta se­le­tas oma kol­meaas­ta­se­le po­ja­le kär­bes­te sündi, kui laps need leh­ma­koo­gi pealt avas­tas.

Ka kait­se­va­hen­di­test on Ja­la­ka­te ko­dus jut­tu ol­nud. Se­da tee­mat la­ha­ti pä­rast koo­li­tun­di, kus sel­lest jut­tu oli. Tiiu sõnul on hea vaa­da­ta koos pe­re­ga do­ku­men­taal­fil­me, sest siis saab küsi­mus­te­le ko­he vas­ta­ta. Te­ma lap­sed loe­vad usi­nalt ka vas­ta­vat kir­jan­dust. “See on pe­re­kond­li­ku suht­le­mi­se küsi­mus, mil­lis­tel tee­ma­del ja kui­das oled har­ju­nud rää­ki­ma,” ar­vab Tiiu. Ta li­sab, et nii te­ma kui ka abi­kaa­sa on küsi­mus­te­le vas­ta­ja tüüpi ja pois­teas­ju rää­gib isa emast ise­gi roh­kem.

Oma kogemustest

Ka­he teis­me­li­se po­ja ema, ko­ka­na töö­tav Mar­le­ne Tap­ner arvab, et ju­tua­ja­mi­ne tu­leb kii­re­mas kor­ras et­te võtta. “O­len kuul­nud, et viien­das või kuuen­das klas­sis ole­vat mi­da­gi rää­gi­tud, aga ma ei usu, et sel­lest pii­sab,” ar­vab Mar­le­ne. “Koo­li­tund on koo­li­tund, seal ei pa­ne nad ehk pii­sa­valt tä­he­le.” Mar­le­ne ar­vab, et te­mal po­le sel “piin­li­ku­l” tee­mal rää­ki­mi­se­ga prob­lee­me, mõni­kord mui­ga­vad hoo­pis lap­sed, kui ema ütleb mi­da­gi ot­se väl­ja. Aga su­he pois­te­ga on usal­dus­lik ja seepä­rast saab sel­lel tee­mal ka va­balt rää­ki­da.

Va­rem on nii üht kui ka teist pea­lis­kaud­se­malt aru­ta­tud, ühes­koos vaa­da­tak­se ka do­ku­men­taal­fil­me. Teis­me­lis­te ra­se­da­te fil­mi vaa­da­tes olid poi­sid eh­mu­nud, et kui­das on võima­lik nii noo­relt ju­ba lap­se­va­ne­maks saa­da. “Mul on hea ka en­da ko­ge­mus­test rää­ki­da,” li­sab Mar­le­ne. Te­ma oli esi­mest last sünni­ta­des 19-aas­ta­ne ja sel põhju­sel jäi too­na kool poo­le­li. Kui al­gul oli­gi plaan ta­ga­si min­na, siis kaks aas­tat hil­jem, kui sündis järg­mi­ne laps, läks elu ju­ba oma­soo­du ja õppi­mi­seks pol­nud ae­ga.

Ema ei osanud rääkida

20-aas­ta­ne Ma­ri­na sai just mõne nä­da­la eest oma tei­se lap­se, esi­me­ne laps sündis tal vei­di en­ne täi­sea­li­seks saa­mist. Ma­ri­na tun­nis­tab, et ko­dus po­le tal sek­suaal­tee­mast ku­na­gi jut­tu ol­nud. “Mi­nu va­ne­mad po­leks osa­nud mul­le neid as­ju sel­gi­ta­da. Mi­nu ema ei os­kaks ega jul­geks mi­nu­ga ka nii ava­tud mee­lel rää­ki­da,” ar­vab ta.

Ma­ri­na ei vä­lis­ta, et te­ma elu võinuks roh­ke­ma in­fo kor­ral ku­ju­ne­da teist­su­gu­seks. Esi­me­ne laps pol­nud ju­hus, Ma­ri­na tun­nis­tab, et ta ise tah­tis ja part­ner­gi oli se­da meelt. Ent ome­ti ka­dus mees ta­ga­si oma esi­me­se nai­se juur­de, kui Ma­ri­na jäi lap­seoo­te­le. Nüüd on nai­ne koos uue noor­me­he­ga, kel­le­ga soo­vi­ti küll last saa­da, ent hirm toi­me­tu­le­ku ees hoi­dis neid ta­ga­si. Ra­se­du­se väl­ti­mi­seks ka­su­ta­sid noored küll kon­doo­mi, aga see ei so­bi­nud kum­ma­le­gi.

“E­ga ma muid as­ju ei tead­nud ka­su­ta­da ka,” põhjen­dab ta, miks hil­ju­ti nä­gi il­ma­val­gust te­ma tütar. Ma­ri­na on aga veen­du­nud, et kui te­ma lap­sed on ju­ba küllalt va­nad, et aru saa­da, siis ta kind­las­ti rää­gib nei­le kõike, mi­da on sek­suaal­su­se­ga seo­tust ka­su­lik tea­da.

Ei pea koolitundi asendama

Ees­ti sek­suaal­ter­vi­se lii­du ju­ha­tu­se lii­ge nais­tearst Kai Part on mit­me sel­le ala uu­ri­ja­ga sa­ma meelt, et noor­te sek­suaal­ter­vi­ses män­gi­vad olu­list rol­li kool (heal ta­se­mel ko­hus­tus­lik sek­suaal­kas­va­tus) ja ühis­kond (pa­ku­ta­vad sek­suaal­ter­vis­hoiu­tee­nu­sed noor­te­le, tea­vi­ta­mi­ne jne). “Va­ne­mad loo­vad ko­du­se kas­va­tu­se­ga alu­se lap­se uu­dis­hi­mu­le, tur­va­tun­de­le ja po­si­tiiv­se­le sek­suaal­se­le aren­gu­le, kuid nad ei peaks asen­da­ma koo­lis an­ta­vat sek­suaal­ha­ri­dust. Kõik va­ne­mad ei ole sel­leks val­mis, ei soo­vi se­da te­ha või ei teeks,” li­sab ta.

Part li­sab, et pal­jud noor­te sek­suaalk­äi­tu­mi­se näi­ta­jad on pa­ra­ne­nud: näi­teks kon­doo­mi ka­su­ta­mi­ne esi­me­se sek­suaal­va­he­kor­ra ajal, koo­lis on ha­ka­tud roh­kem sek­suaal­ha­ri­dust pak­ku­ma, loo­dud on noor­te hul­gas üli­po­pu­laar­sed noor­te nõus­ta­mis­kes­ku­sed, teis­me­lis­te ra­se­da­te arv on jõud­salt ala­tes 1990-nda­te al­gu­sest vä­he­ne­nud. Sa­mal ajal jääb vii­ma­ti öel­du veel Põhja­maa­de näi­ta­ja­test kõrge­maks, kui­gi mit­mel vii­ma­sel aas­tal on püsi­nud sa­mal ta­se­mel.

Ikka on ol­nud noo­ri, kes alus­ta­vad lii­ga va­ra sek­suaale­lu, kuid uu­rin­gu­tu­le­mus­te põhjal po­le meil va­ra alus­ta­ja­te osa­kaal suu­re­ne­nud. Sa­ge­li on va­ra alus­ta­jad need, kes ei tun­ne end tur­va­li­selt ei ko­dus ega koo­lis.

Part li­sab, et tal­le tun­dub, just­kui saaks mit­te-eest­las­test noo­red koo­lis vä­hem sek­suaal­ha­ri­dust kui ees­ti noo­red. Sek­suaal­ha­ri­du­se kva­li­teet võib ol­la ebaüht­la­ne ja tun­di­de arv eba­pii­sav ning mood­sa­te ra­ses­tu­mis­vas­tas­te mee­to­di­te ka­su­ta­mi­ne võiks ol­la kind­las­ti laial­da­sem. “Nen­de uu­rin­gu­te põhjal on nä­ha, et noo­red käi­tu­vad eel­mis­test põlv­kon­da­dest mit­mes­ki mõttes vas­tu­tus­tund­li­ku­malt,” ütleb Part.

Lap­sed, kel­le va­ne­mad rää­gi­vad nen­de­ga sek­sist, on et­te­vaat­li­ku­mad, toe­tub Bos­to­ni las­te­haig­la üld­pe­diaat­ria osa­kon­na ju­ha­ta­ja Mark Sc­hus­ter mit­me uu­rin­gu tu­le­mus­te­le. Nad lükka­vad esi­mest va­he­kor­da eda­si või ka­su­ta­vad suu­re­ma tõen­äo­su­se­ga ra­ses­tu­mis­vas­ta­seid va­hen­deid. Neil on ka vä­hem part­ne­reid.

Teavet rasestumise ärahoide kohta

•• Tänapäevased rasestumisvastased vahendid on kõige tõhusam viis planeerimata raseduse ennetamiseks.

•• Tänapäevastel rasestumisvastastel vahenditel on lisaks mitmeid naiste eri vajadustele kohandatud tervisele kasulikke toimeid.

•• Suguhaiguste ennetamiseks on hädavajalik kasutada kondoomi.

•• Hormonaalsed kontratseptiivid on praegu kõige tõhusamad rasestumisvastased vahendid. Parima kaitse saavutamiseks kasuta mõlemat meetodit.

•• Planeerimata raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste eest täieliku kaitse tagamiseks räägi oma arstiga, kes aitab sulle välja valida sobivaima rasestumisvastase meetodi.

Seksuaalkasvatus algab varakult

•• Kodune seksuaalkasvatus algab juba beebieas: lapsele õpetatakse puudutuste kaudu, et tema keha on väärtuslik.

•• Seksuaalkasvatus on tervisekasvatuse ja inimeseks kasvatamise oluline osa. See on küsimustele vastamine, läheduse ja turvalisuse pakkumine, oma õigustest rääkimine, mõistete selgitamine ja tõlgendamine.

•• Täiskasvanul tasub ise juttu teha. Lastele mõeldud eakohased pildiraamatud inimkehast, paljunemisest ja inimeste seksuaalsusest on vestlustele toeks.

•• Lapsel on vaja kõikide keha-osade jaoks õigeid sõnu juba enne kooliea saabumist, samuti on tal hea üht-teist teada paljunemisest.

•• Lapsed on üllatavalt hästi valmis seksuaalsusega seostuvat mõistma, kui täiskasvanud räägivad loomulikult, asjalikult ja segadusse sattumata.

•• Murdeea segaduses on küsimine vaevaline. Niisiis otsustatakse see, kas laps usaldab oma vanemaid infoallikana ja kas tal on sõnu, millega rääkida, juba palju varasemas etapis.

•• Vanem peab noore enesehinnangut toetama, teda kiitma, kui suudab, ega tohi mitte kunagi kritiseerida tema välimust inetute sõnadega. Seksuaalkasvatust peab pidama igapäevaelu osaks – pole vaja spetsiaalseid valgustavaid istungeid, noor hindab usaldusväärse täiskasvanu antud informatsiooni.

•• Vanemad peaksid andma vajalikku teavet juba varakult, enne murdeiga, mil seksuaalsus lööb noores jõuliselt mühama. Koju peaks ostma häid raamatuid.

•• Täiskasvanud peavad rääkima noorele seksuaalsusega kaasnevatest riskidest, aga ka võtetest, mille abil saab riske vältida.

•• Väärtuskasvatust, piiride seadmist ja tugevat toetust läheb vaja pidevalt, kuni täiskasvanuks saamiseni.

Allikas: Raisa Cacciatore “Laste seksuaalsus”, käsiraamat vanematele

Statistika ja müüdid

•• Üle veerandi maailma rasestunud naistest on kas teinud aborti või pole nende rasedus olnud planeeritud.

•• Uuringud näitavad, et kõige enam on vaja koolitada noori naisi. Üks laps kümnest sünnib emale, kes on ise alles laps.

•• Seksuaalharidus jääb alati oluliseks, sest lapsed ja noored usuvad ikka veel müüte seksi kohta. Mõned usuvad ikka veel, et ei ole võimalik rasedaks jääda, kui sa seisad püsti või teed seda “asja” esimest korda.

•• Igal aastal tehakse maailmas hinnanguliselt 46 mln aborti.

•• Tõenäosus, et naine teeb aborti, on tööstusriikides sama suur kui arengumaades.

Vestlusteema

Üheksa nõuannet

seksist rääkimise kohta

•• 1••

Leidke õige hetk.

Selle asemel et öelda “on aeg rääkida tead-küll-millest”, laske teemal loomulikult esile kerkida - näiteks armastusstseeni ajal filmis või möödudes paarikesest pargipingil. Abiks on ka see, kui mõtlete avasõnadele juba varem.

•• 2••

Ärge olge oma tunnete osas ebamäärane.

Te teate, et ei soovi oma üheksanda klassi lapse rasestumist, aga kas suuseks on normaalne? Mida te arvate, kui teie tütar loob püsisuhte või käib mitme poisiga põgusalt kohtamas? Mõelge, milliseid sõnumeid teie laps teilt saab.

•• 3••

Nähke ette tõkkeid, mida eelteismeline või teismeline võib seada.

Kui neil on tavaks öelda “mh-mh”, proovige küsida avatud küsimusi või pakkuge välja eri viise, kuidas võidakse ennast vastavas olukorras tunda.

•• 4••

Olge hea kuulaja.

Vältige loengu pidamist ja ärge segage vahele, kui teie laps ükskord avaneb. Öelge oma sõnadega, mida te kuulete, ja määratlege oma tunded.

•• 5••

Aidake oma lapsel arutleda seksuaalsete valikute plusside ja miinuste üle.

•• 6••

Siduge seks ja füüsiline lähedus armastuse, hoolimise ning enda ja partneri austamisega.

•• 7••

Õpetage seksuaalse survega toimetuleku viise.

Teie tütrele ei pruugi olla ilmselge, et ta võib soovitada oma poiss-sõbrale täiskasvanu järelevalveta diivanil lamasklemise asemel pigem kinno või restorani minekut. Või ta ei pruugi teada, et ta võib kehtestada kindla reegli (näiteks - ei mingit katsumist vöökohast altpoolt). Arutage temaga tõsiasja, et “ei” tähendab “ei”. Lihtne võte, näiteks püstitõusmine ja vannituppa minek võib anda tüdrukule aega ennast koguda.

•• 8••

Ärge kartke üksikasjalikuks muutuda.

Kui teie teismeline tütar või poeg veedab kõik õhtud omaette koos kallimaga ja te ainult loodate, et nad kasutavad kondoomi, laske käia ja küsige, kas nad on vahekorras ning kas nad ikka kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid. Te võite osta karbi kondoome ja rääkida, kuidas neid kasutatakse, harjutage näiteks kurgil. Korralik naer ei tee teie suhetele liiga.

•• 9••

Vestelge sel teemal sageli, mitte üks ega kaks korda.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare