Noorte sportlaste tervis vajab kontrollimist


Noorte sportlaste tervis vajab kontrollimist
Aldo Luud

Noors­port­las­te ter­vi­seuu­rin­gu­te­ga saab aeg­sas­ti avas­ta­da var­ja­tud ter­vi­seh­äi­reid

Noorsportlaste (7–19-aastaste) tervise hindamiseks käivitus tänavu aprillis Eesti haigekassa rahastatav projekt, mille raames saab teha spordimeditsiinilisi uuringuid vähemalt 10 000 noorele sportlasele. 

Tartu ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor ning uuringute projektijuht Rein Kuik tõdeb, et laste puhul on regulaarsed terviseuuringud äärmiselt vajalikud, sest treeningutel ja võistlustel võivad ilmneda varjatud terviseprobleemid, mis tihtipeale on kaasasündinud.

„Kõige sagedasemad on sü-dame- ja veresoonkonna probleemid – kõrgvererõhktõbi, sü-damerütmi häired, südamelihase haigused,” loetleb Kuik. „Tavaelus ei pruugi neid probleeme tähele panna, kuid need võivadki avalduda koormusega.”

Sporti tehes võivad tunda anda ka näiteks lampjalad, aga mitte alati pöiavaevustega, vaid sääre- või põlvevaludega.

Kuik lisab, et siiski ei maksaks arvata, et treeningutele asumine tingib tervisehädade tekkimise – probleem on olemas juba varem, intensiivne koormus lihtsalt vallandab selle.

„Esimese asjana enne trenni minekut tuleks lapsega käia perearsti juures, sest tema teab lapse tausta ja põetud haigusi.” Spordiarsti vastuvõtule tuleks pöörduda siis, kui lapse regulaarne treeningtundide arv nädalas jõuab viie tunnini. Arsti vastuvõtule tasub end kirja panna juba koormuse suurenemise alguses.

Mit­me­su­gu­sed uu­rin­gud

Noorele tehtavad uuringud sõltuvad tema treeningu koormusest. Uuringu a ja o, mis annab arstile lapse kohta juba kolmveerandi vajaminevast infost, on spetsiaalne, Ameerikas ja Euroopas koostatud küsimustik, mis puudutab uuritava tervise hetkeseisu, noore ja tema suguvõsas põetud haigusi jms. Vastamisel peaksid vanemad noorsportlasi aitama või nooremate eest küsimustiku ise täitma, sest laps või nooruk ei pruugi ise kõike oma tervisega seostuvat mäletada ja teada. Täidetud küsimustik kinnitatakse kas nooruki või lapsevanema allkirjaga.

Ülejäänud veerandi infost kogub arst põhjalikul noorsportlase arstlikul läbivaatusel – tehakse EKG puhkeolekus ja hingamisfunktsiooni uuring ehk spirograafia. Sageli võetakse ka üldvereanalüüs. Kõik need uuringud tehakse siis, kui lapse koormus on viis kuni kaheksa tundi nädalas.

Kui treeningu maht ületab kaheksat tundi nädalas, lisandub uuringutele koormus-EKG, mida tehakse kas veloergomeetril või koormusrajal. Kui noor harrastab vastupidavusalasid (näiteks suusatamine, kesk- ja pikamaajooks, jalgrattasport), tehakse vajaduse korral peale eelnimetatud uuringute ka hapnikutarbimise kompleksuuring, mille tulemused võimaldavad ohutumalt kasutada treeningkoormusi.

Terviseprobleemide ilmnedes suunatakse noorsportlane lisauuringutele ja eriarstide konsultatsioonidele, et selgitada, kas tervisehäire on tõsine või ajutine.

Terviseuuringut korraldanud arst väljastab noorsportlasele ka tõendi, kus on kirjas, kas noor võib treenida piiranguta. Juhul kui nooruki edasistele treeningutele seatakse piirangud, märgitakse tõendile, kuidas ta edaspidi sportida tohib. 

Noorsportlane saab endale ka uuringute protokolli, selle treenerile esitamine jääb tema või lapsevanema otsustada, sest tegemist on isikuandmetega.

Var­ja­tud ter­vi­sehä­dad

TÜ kliinikumi vanemarst-õppejõud Agnes Mägi, kes noorte tervist kontrollib, märgib, et uuringutel avastatud tervise-probleemide tõttu tuleb harva sporditegemine täiesti ära keelata. Küll aga on tänu uuringutele avastatud terviserikkeid, millest varem aimugi polnud, näiteks kaasasündinud südame juhteteede häireid. „Noor on tundnud küll südamekloppimist, aga peab seda loomulikuks, see pole teda ka eriti seganud ning ta pole osanudki sellele tähelepanu pöörata,” selgitab Mägi. Lisajuhtetee häired on enamasti ravitavad ja pärast ravi võib noor sportimist jätkata.

Tugiliikumisaparaadi ülekoormuse või trauma korral annab arst tavaliselt soovituse trennitegemist piirata. „Terviseuuringute põhieesmärk ongi varjatud patoloogiate avastamine ja – see on küll kole sõna – äkksurmade ärahoidmine,” ütleb Agnes Mägi.

Lapsevanematel on oluline roll

Loe veel

Uuringuid tegevate arstide soovitusel võiksid lapsi uuringutele tuua ja registreerida lapsevanemad ise, mitte treenerid, ehkki paljud treenerid seda teevad. „Tihtipeale treener ei teagi, et laps käib veel teisteski trennides, ja kes muu kui mitte lapsevanem teab oma lapsest kõike: põetud haigusi, suguvõsas põetud haigusi jms,” põhjendab Mägi.

Uuringutele tulekuks pole vaja võtta treenerilt mingit tõendit, oma lapse treeningul käimise ja selle koormuse kinnitab lapsevanem ise. Uuringutele registreerimisel nimetab vanem tundide arvu ja harrastatava spordiala ning laps kutsutakse uuringutele järjekorra alusel.

Viie- kuni kaheksatunnise treeningmahu korral tuleks lapse tervist lasta kontrollida kord kahe aasta jooksul, rohkem kui kaheksatunnise treeningmahu korral kord aastas.

Kel­le­le?

• Noors­port­las­te ter­vi­se­kont­roll on mõel­dud 7–19-aas­tas­te­le noor­te­le, kes spor­di­vad pä­rast koo­li ke­ha­li­se kas­va­tu­se tun­di­de re­gu­laar­selt vä­he­malt viis tun­di nä­da­las.

Miks?

• Spor­di­me­dit­sii­ni­li­ne ter­vi­seuu­ring an­nab üle­vaa­te noors­port­la­se ter­vis­li­kust sei­sun­dist ja ke­ha­li­sest võime­ku­sest. Pea­mi­sed ees-mär­gid on vas­tun­äi­dus­tus­te ja osa­lis­te pii­ran­gu­te väl­ja­sel­gi­ta­mi­ne spor­di­ga te­ge­le­mi­seks ning ter­vi­se­ris­ki­de kind­laks­te­ge­mi­ne. Ke­ha­li­se­le võime­ku­se­le mit­te­vas­ta­va koor­mu­se­ga ja avas­ta­ma­ta ter­vi­sep­rob­lee­mi­de­ga tree­ni­mi­se ta­gajär­jel võivad tek­ki­da tõsi­sed ter­vi­se­kah­jus­tu­sed või ka äkk­surm.

Kui­das?

• En­ne uu­rin­gu­le mi­ne­kut tu­leb täi­ta küsi­mus­tik, mil­le leiab ko­du­le­hekülge­delt www.klii­ni­kum.ee/taas­tus­ra­vi ja www.sport­med.ee.

• Uu­rin­gu­le min­nes peaks äge­dast hai­gu­sest ole­ma möö­das vä­he­malt paar nä­da­lat.

• Uu­rin­gup­äe­val ei to­hiks noor en­ne uu­rin­gut tren­nis käia ja ras­kest tree­nin­gust tu­leks hoi­du­da ka päev va­rem, sest see se­gab ter­vis­li­ku olu­kor­ra ob­jek­tiiv­set hin­da­mist.

• Noors­port­las­te ter­vi­seuu­rin­gu­teks ei ole saa­te­kir­ja va­ja. Uu­rin­gud on noors­port­las­te­le ta­su­ta, ta­su­da tu­leb vaid ku­ni 50 kroo­ni vi­sii­di­ta­su.

Kes uu­rin­guid

tee­vad?

• Tar­tu üli­koo­li klii­ni­ku­mi spor­di­me­dit­sii­ni ja taas­tus­ra­vi klii­nik

www.klii­ni­kum.ee/taas­tus­ra­vi

tel 731 9221

• Spor­di­me­dit­sii­ni sih­ta­su­tus

(Tal­linn)

www.sport­med.ee, tel 699 6515

• Pär­nu haig­la

www.ph.ee; tel 447 3300

• Ida-Vi­ru kesk­haig­la

www.ivkh.ee; tel 339 5168

• Nar­va haig­la

www.nar­va­haig­la.ee; tel 357 2778

Kui pal­ju­de­le?

• Hai­ge­kas­sa on in­ves­tee­ri­nud noor­te ter­vi­ses­se aas­ta-aas­talt üha roh­kem – kui  2002. aas­tal ra­has­ta­ti noor­te uu­rin­guid ka­he mil­jo­ni kroo­ni eest, siis 2005. aas­tal oli see sum­ma 4,5 mil­jo­nit kroo­ni. 2009. aas­ta noors­port­las­te ter­vi­se­kont­rol­li ee­lar­ve on 9,3 mil­jo­nit kroo­ni, mis peaks võimal­da­ma uu­ri­da vä­he­malt 10 000 noort.

• Noors­port­las­te ter­vi­seuu­rin­gu­te pro­jek­ti el­lu­vii­mi­seks on Ees­ti hai­ge­kas­sa sõlmi­nud le­pin­gu Ees­ti spor­di­me­dit­sii­ni fö­de­rat­sioo­ni­ga.

• Uu­rin­gud, mil­le eesmärk on ai­nult ke­ha­li­se võime­ku­se hin­da­mi­ne ja and­me­te ko­gu­mi­ne tree­nin­gu­te pla­nee­ri­mi­seks, sa­mu­ti võist­lu­seel­se ter­vi­se­kont­rol­li lä­bi­mi­ne, ei kuu­lu hai­ge­kas­sast ra­has­ta­ta­va­te uu­rin­gu­te hul­ka ja sel­leks peab ra­ha leid­ma kas spor­dik­lu­bi või lap­se­va­ne­mad.

Al­li­kas: hai­ge­kas­sa

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare