“Mina temaga ühes toas ei maga!” teatab muidu tolerantne kodanik enne eelseisvat tööreisi resoluutselt ja kõõritab kolleegi poole. Kolleeg, kah kena inimene, laseb kõrvad lonti ja punastab. Häbelikult. Sest kolleeg norskab magades kohutavalt.

Nii Erahaigla Fertilitas kõrva-, nina- ja kurguarst Viktor Solovjov kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst dr Erve Sõõru, kes aastaid tegelnud ka uneraviga, väidavad: see, et inimene oma norskamisega kaaskondseid segab, on asja üks ja suhteliselt tühine külg. Norskamise taga võib ennast varjata üsna tõsine haigus. Seega – ärge oodake, kuni abikaasa on teil öösiti külje küünarnukiga siniseks tagunud, vaid võtke kätte ja minge arsti jutule. Sest eelkõige on norskamine märk sellest: teie organism ei saa piisavalt hapnikku, millest tulenevalt võivad omakorda tekkida paljud tervisehädad.

Dr Solovjov ütleb, et norskamise põhjused on eri vanuses inimestel väga erinevad. Lastel on enamasti põhjuseks lümfikoe suurenemine ehk maakeeli suured adenoidid või mandlid.  Sestap soovitab ta norskavate lastega esimene käik teha just nina-kõrva-kurguarstile. Tegelikult peaksid sama tegema ka norskavad täiskasvanud. Sest koostöö unearstidega on suhteliselt heal tasemel ja tohter saab vajadusel nendega konsulteerida ning vastavatele uuringutele saata.

Täiskasvanutel on norskamise põhjused üldjuhul teised kui lastel. Ülekaal, pükniline kehaehitus (lühike kael), kesknärvisüsteemi kahjustused – loetleb dr Solovjov voodinaabrit häirija võimalikke hädasid.

Abi kirurginoast

Solovjovi sõnul saab norskaja tihti niisiis abi kirurginoast: eemaldatakse mandlid või adenoidid, lühendatakse pehmet suulage, keerulisematel juhtudel on võimalik ka keele ettepoole tõmbamine või selle tagaossa sisselõike tegemine jne. Aga inimene saab ennast tihti ka ise aidata. Magamisasend peab olema mugav, kael peaks olema toetatud – tänapäeval on müügil kõikvõimalikke toetavaid patju, mille hulgast valida. Aitab ka külili magamine. “Õmmelge või tennispall pidÏaama selja külge, et selili magamine võimalikult ebamugav oleks,” muigab tohter. Ja muidugi kehakaal – see on kõigi muude haiguste kõrval riskitegur ka norskamise puhul. Norskamise heli ennast põhjustab hingamisteede vibreerimine, põhjuseks hingamisteede lõtvus. Peamiselt on norskamist kuulda siis, kui inimene sisse hingab. Tihti aga katkestavad norskamise pausid, tundub nagu inimene äkitselt enam ei hingagi. Dr. Sõõru sõnul on üksikud hingamispausid une ajal normaalsed, kuid kui esineb üle viie hingamispausi ühe unetunni kohta, on see juba haiguslik. Elik juhul, kui norskamine vaheldub hingamispausidega, võib tegemist olla näiteks obstruktiivse uneapnoega.

Tasub teada

Obstruktiivne uneapnoe

Ohtlik haigus

•• Hingamishäire, mille käigus tekivad magamise ajal hingamispausid.

•• Ülemised hingamisteed ahenevad või sulguvad peamiselt keelepära ja neelu tagaseina vahel. Seda soodustavad rasvumine, alkoholi tarbimine enne uinumist, nina-ja kurguprobleemid.

•• Kui hingamispause on ühe unetunni kohta üle viie, võib tegu olla apnoega.

•• Apnoed võib kahtlustada, kui õhuvoolu seiskus on üle 10 sek.

•• Sagedamini haigestuvad mehed vanuses 40–65 eluaastat ja naised alates 50. eluaastast.

•• Apnoehaiged on potentsiaalsed liiklusõnnetuste tekitajad.