Norskamine võib doktori sõnul olla ka n-ö kosmeetiline probleem, mis norskajale endale tervisehädasid ei põhjusta ja võib pigem rahutuks muuta ergu unega voodinaabri, kes kaasa n-ö pealesunnitud lärmakuse tõttu öösiti korduvalt üles ärkab. Ent norskamise ajal võivad hingamisteed ka osaliselt sulguda – see tähendab seda, et magaja on pidevalt kergemas või sügavamas hapnikupuuduses. Kui magaja hingamisse aga lausa pausid tekivad, on tegemist väga tõsise unehäire – obstruktiivse unepanoega, mis viib lõpuks välja raskete haigusteni.

Diagnoosi saamiseks ja probleemile lahenduse leidmiseks soovitab doktor Vaide alustada uneuuringust. Tema sõnul saadavadki kõrva-nina-kurguhaiguste kliiniku tohtrid norskamiskaebusega patsiendid enamasti unearsti juurde, kui ollakse seisukohal, et patsient vajab diagnoosipanekuks ja ravitaktika otsustamiseks uneuuringut. „Meie jaoks on oluline teada, kas patsiendil esineb magamise ajal õhupuudust, hingamispause,” põhjendab dr Oliver Vaide.

Uuringuga selgub unehäire raskusaste, selle olemus, kus hingamistakistus täpsemalt tekib ja millist ravi võiks patsient vajada.

Arsti juurde väga hilja

Doktor Mae Pindmaa endanimelisest unekliinikust ütleb, et arsti vastuvõtul otsustatakse, millist uuringut patsient vajab, kas laiendatud uneuuringut ehk polüsomnograafiat, mis registreerib kõik olulisemad keha uneaegsed talitlused, hingamise polügraafiat või lihtsat skriiningtesti.

Mae Pindmaa lisab, et kuigi unekliinik on haigekassa lepingupartner, tasub haigekassa uneuuringu eest siis, kui patsiendil on juba mõni tõsisem tervisehäda: peale päevase unisuse ravile allumatu kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäire, läbipõetud infarkt, insult jms haigused, mis ongi väga tõenäoliselt tingitud kaua kestnud uneapnoest.