Nukunäitleja ihkab varju tagant välja
Kui paljud teiste teatrite näitlejad voodis alles teist külge keeravad, peab Riho juba laval olema. Nukuteatris algavad ju etendused kell üksteist hommikul. “Ärgata on sellegipoolest raske,” nendib Riho, kes esindab tüüpilist öökulli sarnast loovisikut. “Hommikul lähevad lapsed kooli ning minu juuksurist naisegi tööpäev algab juba kell kaheksa. Põhimõtteliselt võiksin muidugi pisut edasi põõnata, aga uut und on raske võtta.”
Teater loodab Evald Hermakülale
Vestleme Rihoga keskpäeval. Just on lõppenud Hilli Ranna unenäoliku “Haldjaöö” etendus, kus tema kanda oli Varjuhaldja roll. Sümboolselt, aga siiski puhtjuhuslikult haakub see meie jututeemaga.
“Öeldakse, et kui tiiki korras ei hoia, siis kasvab see kinni. Kogu meie teater loodab väga uuele peanäitejuhile Evald Hermakülale,” ei ole Riho Rosberg erandiks. “Ma loodan, et uuel hooajal midagi muutub. Minu hinges on veel palju, mida võiks välja tuua.”
Seega on Riho Rosbergi, aga nähtavasti ka teatri teiste näitlejate kõige põletavamaks probleemiks huvitav töö. “Tahaks rohkem sirmi tagant välja tulla. Aeg-ajalt on see õnnestunud, mõned mängukavas olevad tükid võimaldavad seda, kuid neid on vähe. Sirmi taga kipub näitleja rooste minema.”
Ehkki nuku hinge sisse minek on omamoodi kunst. Ja et nukunäitlejana sirmi taga kergem oleks kui sirmi ees nukuta, Riho öelda ei saa. Vastupidi, füüsiline koormus on märksa suurem, kuid nukku käes hoides taandub näitlemine põhimõtteliselt tehnikale. Tõsi, ka hääle kasutamine on väga tähtis ning õnneks tuleb nukunäitlejatel järjest harvemini mõnd kummalist porgandihäält teha. “Kui see just nuku ja tema karakteriga otseselt kokku ei sobi.” Riho lisab kohe, et pole suuremat sorti hääleväänaja.
Ees ootab Prints Hamlet
“Näitlejatöö pole kuigi tasuv töö, kuid ilma selleta ma ka ei saa,” ei kahetse Riho ometi, et omal ajal Vene kroonust saadud ehitaja, müürsepa, krohvija ja troppija oskusi seni kasutama pole pidanud. Muidugi oleks tore naise Maarikaja kahe poja, murdeeale lähenevate Ragnari ja Karl-Erikuga elada oma majas.
Võib-olla saab kunagi Riho unistus teoks. Päike paistab, ja Riho, kes on juba mõne hea aasta eest saanud vanaisaks, istub oma maja aias õunapuu all ja loeb raamatut. Lapselapsed tema ümber kilkamas. Eeldusi tegelikult on – Riho on abikaasaga juba viisteist aastat õnnelikus abielus. “Armastus? Kindlasti. Aga ka harjumus ”
Riho järgmiseks kindlaks tööks on Friedrich Karl Waechteri“Prints Hamlet”, mille lavastab Tamur Tohver. Ning tundub, et sirmi tagant väljumisekski on eeldused head – räägitakse, et uue peanäitejuhi peas liikuvat igasugu huvitavaid mõtteid.
Kas tahaksite sirmi tagant väljaõ
Nukuteatri näitleja TIINA TÕNIS:“Mulle meeldib olla mõlemal pool, nii sirmi ees kui taga. Need on kaks eri asja. Nukk võib hetketi olla huvitavamgi kui inimene, aga ka vastupidi. Uue, alles meistri käte alt tulnud nukku vaadates tekitab ta minus vahel pöörast kartust, kas suudan talle elu sisse puhuda ning inimesest veelgi põnevamaks muuta. Võin teda algul isegi vihata. Vahel võib see püüdlus muidugi ka ebaõnnestuda.”
Nukunäitleja MEELIS SEKK:“Nii ja naa. Nukuvärk on tõesti päris põnev. Ka puuhalg võib nukk olla. Ja kui puuhalg hakkab elama, on see ime. Nii nagu valmib roll, valmib lõplikult ka nukk. Kuidas need kaks asja kokku lähevad, on äärmiselt huvitav protsess.
Kuid ka sirmi ees lööksin klassikalise näitlejana hea meelega kaasa.”
Nukunäitleja MARGUS TABOR:“Olengi sealt väljas, kui vaja. On isegi tükke, kus sirmi polegi. Kogu see protsess on üks valu ja vaev. Puslik on ju tõeline vaenlane. Kui tema vastupanu õnnestub ületada, on kõik hästi. Aga tihtipeale jääbki ta vaenlaseks.”
Verni LEIVAK
