Nümfomaania elab inimese peas
Agressiivsete daamide ajajärk
Helgi Toomsalu: Ühiskonnas toimuvast annab minu jaoks kõige ilmekama ülevaate probleemistik, millega patsiendid vastuvõtule tulevad. Hetkel on tõeline agressiivsete naiste puhang.
Abielunaised kipuvad oma mehi kasvõi jutuvadaga surnuks rammima. Jututavad kaasa seina külge kinni ja panevad pahaks, et mees ei suuda lõpmatuseni vastata, kaotab voodihuvi ja püüab igal võimalusel üleüldse kodust eemale hoida.
Kati Murutar: Liiglobasus võib olla osaliselt tingitud seriaalidest. Ka USAst pärit psühholoogiline eneseabikirjandus ülistab aina rääkimist.
HT: Just. Selle asemel, et vaikides endasse ja elusse süveneda ja analüüsida, millest on tingitud ebakindlus. Ebakindlus, mida lämmatatakse lobisemisega. Kindlusetus, mis otsib leevendust kasvõi pidevas seksvahekorra kui tähelepanuavalduse otsimises.
KM: Mäletan Tõnu Otsa jagatud tarkust, et meestel on sünniomane alpinisti-sündroom. Nad peavad saama turnida ja vallutada. Kui tipp on liiga kättesaadav, kaotavad nad huvi. Ja kui tipu asemel on hoopis auk või kuristik, kuhu neid püütakse meelitada, lasevad nad heitunult jalga.
HT: Vallutusvõimaluseta jäetud meeste komme varvast visata ilmutab end eriti tugevalt praegu, mil paljude perede elukorraldus on koos riigikorraga totaalselt muutunud. Mehed, kes pelgavad üha agressiivsemaks muutuvaid naisi, kaovad klubidesse ja muudesse pelgupaikadesse. Eriti soodne turvakodu on jõusaal või staadion, sest sport on ju tervislik ja moodne ja nõudlikemgi naine ei saa öelda, et mehe sealne rassimine oleks halb. Vastupidiselt kõrtsis konutamisele. Iseasi, miks ta sinna nii sageli ja kauaks varjub.
Väikesed amatsoonid
KM: Kas neiud, kes serveerivad end hüperseksuaalsetena ja käituvad kuttide suhtes reeglina vallutava poolena, ei tekita maailma uut liiki meessugu? Mehi, kes taanduvadki vallutatava mugavale ja muretule positsioonile?
HT: See on ebaküpsuse märk. Neiud, kes pole ennast naisena avastanud, võtavad omaks üldlevinud stereotüübi ja toimivad vastavalt sellele. Nad ei julge olla naiselikud, salapärased, vallutatavad, ehkki see oleks märksa lihtsam ja loomulikum kui seksimasina mängimine.
Teiseks on tegemist üksildusega. Üksildase inimese enesehinnang on tihti kannatada saanud. Selleks, et ta mängu võetaks, käitubki ta väljakutsuvalt. Mida räigem frivoolsus, seda sügavam on tegelikult ebakindlus.
KM: Eks sellepärast tiineri-piigad vist pidudel ja patseerimas ka grupiti käi. Turvaliselt ühe malli järgi riides ja sarnaste soengutega.
HT: Sellised plikad ei saa ju üksi poodigi mindud. Tekib ahelreaktsioon: mida rohkem karjakesi elatakse, seda raskem on endasse süveneda. Mida vähem enesega tegeldakse, seda jäigem barjäär tekib loova ja põhjaliku analüüsivõime ette. Mida vähem mõeldakse, seda hõlpsamalt ja kriitikavabamalt stereotüüpidele allutakse. Mida stampsemalt toimitakse, seda enam kardetakse ise olla ja käituda.
KM: Säärast agressiivset enese väljapakkumist võiks nimetada ehk sotsiaalseks nümfomaaniaks?
HT: Võib. Tüdrukud käivad poisse püüdmas, et mitte üksi olla. Ent seesuguse püügimetoodika juures jäävad suhted paratamatult pealiskaudseks. Pärast juhuslikke vahekordi süveneb üksildustunne, mis omakorda kihutab järgmisi vahekordi algatama.
Mina ka!
KM: Niisiis, sotsiaalse nümfomaania oluline koostisosa on ka ebaküpsus. Täiskasvamatus. Kuulan sageli huviga, millest vadistavad tiineri-piigad.
HT: Poistest?
KM: Pigem iseendast poiste taustal: see vaatas mind tänaval “niisuguse” pilguga, too ütles eile diskol, et ta armastab mind Plikside puhul on selline sädin armas ja eakohane.
Mind ehmatab hoopis see, et avastan aeg-ajalt iseenda juures puberteedile loomuliku, ent täiskasvanud naise puhul kohatu nümfomaania märke. Taban end soovilt öelda: ah, milline ilmselge ihalus oli selle mehe silmis! Oh, kuidas ma toda meest hobusega galopeerides erutasin! Selge see, et hammustan selle soovi peale keelde ja veenan ennast: kulla tüdruk, sa tead väga hästi, et näed kena välja ja iga naine, sina kaasa arvatud, näeb sadulas seksikas välja Kuss!
Sellest järeldan, et ükski naine pole kunagi lõplikult valmis. Ikka esineb hetki, mil tahaks oma väärtust rõhutada. Ja kuidas see veel avaldub?! Eriti just oma mehele tahaks öelda, et tead, teised mehed nii-ja-naa. Ja meenutan siis, et mul pole tarvidust ei enda, teiste naiste ega veel eriti oma mehe ees ärbelda.
HT: Miks sa arvad, et mul on teistmoodi? Mina naudin ka imetlust ja seejuures manitsen ennast. Mina tahan ka õlga näidata – loomulikult seni, kuni midagi näidata on.
Samas üllatab mind, et küpsetel naistel puudub kriitiline analüüsivõime. Suhtlen paljude naistega hobiklubides ja seminaridel. Selle asemel, et end kauniks ja kordumatuks pidada, käibki üks pidev verbaalne nümfomaania.
Uskumatult ohtrasti aetakse juttu, kui armunud kõik mehed sellesse või teisesse on. Sageli kaasneb sellise täiskasvanud naiste puberteeti tagasilangemisega ka agressiivsus. Meeleheitlik pealetung meestele. Igasugust salapära hävitav keha paljastamine. Sinna juurde igal võimalusel meestega kontakti otsimine ja vaidluste alustamine, et pärast saaks kiidelda, kui armunud mees nüüd on.
Don Juanide anatoomia
KM: Meeste seas on ju levinud ütlus: pole olemas inetuid naisi, on vähe viina. Ega’s seltskondlikel üritustel sellepärast nii palju suvaliselt seksita, et kõik argipäeviti füüsilises vaevas ringi käivad.
HT: Loomulikult mitte. Ikka sellepärast, et pidurid on maas ja ühekorraga üritatakse kogu puudujääk tasa teha. Pärast on üksildustunne veelgi suurem. Rahuldamatus samuti.
Kes on suurimad don Juanid? Kes on need mehed, kes veedavad iga nädalavahetuse uue kaaslannaga? Ära arva, et need on seksuaalselt ülivõimekad, kellele ühest naisest ei piisa. Need on sassis psüühikaga mehed, kes, emba-kumba, kas ei tule daamiga üldse toime või ei jää endaga sisimas rahule. Selge, et temakest on valutum süüdistada kui ennast. Midagi ei klapi, preili süüdi, võtame järgmise!
Selleks polegi vaja kuulujutte, et ära arvata: don Juaniks peetud härrasel, kes püüab jätta nümfoleptiku muljet, on tegelikult potentsiprobleemid.
Keskea rõõmud
HT: Ka see, et keskealised isandad soetavad endale noori armukesi või kogunisti haaremeid, on problemaatiline fenomen.
Puhtfüsioloogiliselt käivad asjad ju sedapidi, et üle kolmekümnese naise seksuaalsus kulgeb tõusuteel, mees aga käib maha. Järelikult sobiks hoopis 40aastasele naisele 20aastane armuke, mitte vastupidi. Iseasi, mida ta sellise lapsega peale hakkab.
Ent mida on keskealisel raugeva potentsiga mehel pakkuda vaimselt alles laps-naisele, kes veel sugugi tema elukogemust ja muud vanusega kaasnevat ei vaja?
KM: Eks püüavad vananevad mehed aega peatada, kuni seda veel raha eest saab.
HT: Ma ei ütle, et raha oleks halb või mees, kes teenida oskab, teeb sellega tingimata tasa oma puudujääke. Kui aga minu juures käib retsepti küsimas järjest rohkem meeskodanikke, kel on oma naise kõrvalt ühe kuni mitme verisulis Lolita pidamiseks Viagrat vaja, hakkan paratamatult arvama, et asjad pole päris õigesti. Neist on kahju.
Täpsemalt: kahju on kõigist inimestest, kes massimentaliteetide mõju all ei oska väärikalt vananeda. Mehed kardavad vananemist veel paanilisemalt kui naised ja jätavad selle hirmu paistel paadunud nümfoleptikute mulje. Mida nad üldse olla ei pruugi.
Troonilt tõugatud kuningannad
KM: Mimmideks mukitud tädid ja ennast elusalt nülgivad Barbie-vanaemad näitavad oma massilisusega seda, et tobedad iluetalonid ja mallid ei lase küpsel sarmil võidule pääseda.
HT: Mõni üksik naine siiski julgeb teatada, et talle, palun väga, meeldivad kortsukesed. Üldiselt on aga nii, et ka need, kes vananemisega lepivad, võtaksid salakesi mõne parema mina. Hea seegi, kui aastate vastu põtkivad daamid ei ürita püüdlikult beibetseda ega mehi jalust maha joosta ainuüksi sellepärast, et endale tõestada: püsin ikka veel turul.
KM: Tihti hakkavad daamid, kes on ennast mõttes juba maha kandnud, oma “õnnetust” teiste naiste peal välja elama. Ajalehetoimetustes teatakse küllalt emandaid, kes noortele kolleegidele küüntega näkku hüppavad. Prominentide pidustustelt jõuavad seltskonnakroonikasse ekstsessid madam-VIPidest, kes oletatavaid noori rivaale oma kaasade mant minema peksavad. Jahtklubides lendavad seni oma noorusvärskuse tuules purjetanud matroonid kallale igale noorele uustulnukale.
HT: Naeruväärseks teeb kõik need loendamatud juhtumid see, et täie aru juures olevad inimesed arvavad, justkui upitaks teise halvustamine-alavääristamine neid endid kõrgemale. Mida ebakindlam on naine, seda kindlamini kritiseerib ta iga teise naise välimust, riietust, käitumist ja kasvõi erialatööd.
Mida sagedamini ta oma pidetuses teisi naisi litsideks nimetab, seda ilmsem: tal on endal olnud nümfomaani käitumismuster. Tähelepanu otsinguil on ta sattunud vahekordadesse, mis on tema enesehinnangut veelgi raputanud, jättes alateadvusse küsimuse: äkki ma olen ise lits?
No ja kui noorusea lantimine enam ei toimi, lõbutsema kutsutakse uusi tüdrukuid, komplimente tehakse järgmisele põlvkonnale – siis ongi kõik teised maailma naised litsid. Rääkimata sellest, et kõik teised naised on üldse ülearu.
Haigus ikka ka
KM: Ehkki ühiskond on pilgeni täis psüühilist ja sotsiaalset libanümfomaaniat, on ju olemas ka selline haigus. Füsioloogiline.
HT: On. Selle põhjustavad põhiliselt neerupealiste, ajuripatsi ja ajukoore visatud vimkad. Hormoonid võivad üle pea kokku lüüa kõige ootamatumal puhul. Näiteks siis, kui puberteedi või kliimaksi ajal on naissuguhormooni nii vähe, et libiidot ergutav meessuguhormoon pääseb ülemäära mõjule.
Mul on üks patsient, kes on eluaeg olnud vooruse verstapost, suhtunud seksisse pigem taunivalt kui elutervelt. Nüüd on temaga sellised lood, et kliimaksi käigus tahaks ta vahekorda astuda iga mehega, keda tänaval kohtab. Ükskõik kui tatine või õline see isend ka poleks. Ta sulgeb end sageli töö juures oma kabinetti ja püherdab põrandal, et sellest haiglasest kihust lahti saada. Loomulikult on ta õnnetu. Ja loomulikult saab teda ka ravida.
Samuti on mõistetavad ja ravitavad murdeealiste tüdrukute hormonaalsed korratused, mis võivad mõnikord libiido üle mõistuse kõrgele põrutada. Ajukoor võib vingerpussi visata ka siis, kui inimesel on ajuveresoonkonna haigused, traumad, entsefaliidikahjustused või kõrgvererõhutõbi.
Küll aga on olemas terve hulk vaimseid ja psüühilisi haigusi, millega võib kaasneda hüperseksuaalsus.
Pigem peas kui püksis
HT: Agressiivne seksile orienteeritus, enese eksponeerimine voodiloomana lähtub enamasti ikkagi mõttekrampidest ja analüüsivõimetusest. Inimene on tasakaalus, enese, maailma ja oma sugueluga rahul siis, kui kõik eluetapid koos õppetundidega läbitakse õigel ajal ja õiges järjekorras.
Nümfomaania ehk andromaania: mehehullus, haiguslik sugukihu naisel või emasloomal.
Nümfolepsia: meeste igatsusjoovastus, haiglane igatsus millegi kättesaamatu järele.
