Ohu märk: paks laps võib varsti olla suhkurtõbine
“20 aastat tagasi rääkisin emadele-isadele, et lastel II tüüpi diabeeti ei esine. Ja ei esinenudki. Ma ei osanud mõeldagi, et me jõuame järgmisel sajandil seisu, kus see haigus on ka lastel,” ütleb Tallinna lastehaigla endokrinoloog Ülle Einberg mõtlikult. Ja meenutab aega, kui II tüüpi diabeeti peeti tõepoolest vanemate inimeste haiguseks. Samal ajal tuletab Einberg meelde, et rahvusvaheline diabeediföderatsioon (IDF) kuulutas aastad 2007 ja 2008 laste ning noorte diabeediaastateks.
“Sellega antakse selgelt märku, et lastel esinev suhkurtõbi on probleem,” täpsustab Einberg.
Lastel on alati domineerinud suhkurtõve I tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet. Millegipärast on maailmas erandiks Jaapan, kus lapsed haigestuvad II tüüpi diabeeti I tüüpi diabeedist sagedamini.
Suhkurtõvele on pidevalt tähelepanu pööratud, ka Eestis. Eesti diabeediliit korraldab igal aastal teemakohaseid konverentse, lastele on oma üritused. Tänavuse aasta lõppu on plaanitud suhkurtõbiste laste joonistusvõistlus ja parimatest töödest koostatakse näitus, mis avatakse novembris Tallinnas kesklinna galeriis. “Seda ikka selleks, et juhtida avalikkuse tähelepanu ka diabeedile. Haigestumus I tüüpi diabeeti kasvab, aga meie oleme aastatega väga palju targemaks saanud ning oskame neid lapsi paremini ravida ja aidata. Suhkurtõbised lapsed vajavad toetust ja abi nii lasteaias kui ka koolis. Selleks on vaja kõikide inimeste teadmisi suhkurtõve kohta suurendada,” ütleb arst.
Suust sisse läinud haigus
II tüüpi diabeedi puhul saab Einbergi sõnul aga kõik alguse ülekaalust ja rasvumisest. “See on riskitegur number üks,” rõhutab arst. Siin ja seal on seda tüüpi diabeeti nimetatud ka suust sisse läinud haiguseks.
Laste ülekaal suureneb Euroopas igal aastal 1% võrra. See paneb siinseid riike muretsema ja haiguse vältimiseks tegutsema. “Mina tahan samuti rõhutada, et preventsioon ehk ennetustöö on ülimalt tähtis! Paraku pole meil Eestis väga häid statistilisi andmeid laste ülekaalu ja rasvumise kohta, sest suuri populatsiooniuuringuid pole tehtud. Eesti haigekassa andmed ja üksikute uuringute tulemused näitavad, et koolilastest veidi üle 10% on ülekaalulised. Võrdluseks: maailmas on üks kolmandik lastest ülekaalulised ja 10% on rasvunud. Õnneks rasvumisest me Eestis praegu veel väga palju rääkima ei pea...,” ütleb Einberg, kes hakkas probleemiga tegelema seetõttu, et tema vastuvõttudele sattus väga palju just ülekaalulisi lapsi.
Suhkurtõbist last ähvardavad täpselt samad probleemid mis sama haigusega täiskasvanuid: vere suur kolesteroolisisaldus, kõrgenenud veresuhkru tase, liigesemured, südame- ja veresoonkonnahaigused.
Ülle Einberg on veendunud, et ülekaalulisuse ja järelikult ka diabeedi vältimine peab algama juba lasteaiaeas. Aga kõige olulisem on siiski pere – laps sööb ikka seda toitu, mida peregi. “Kui teleri ees kõik midagi söövad, miks siis laps ei peaks sööma... Kui selleks valikuks on porgandid või õunad, siis on asi korras,” ütleb arst. Koolis on õigelt toituda Einbergi sõnul natuke raskem. “Eriti murdeeas, kui pere asemele tulevad teised n-ö arvamusliidrid. Rämpstoit võib niiviisi mõnele päris armsaks saada ja kui kaaslased söövad, tahaks ju ise ka. Ja paraku on rämpstoit ju nii maitsev.” Einberg usub siiski, et lapsed on põhimõtteliselt väga arukad ja kui neid ikkagi õpetada, võtavad nad vajalikud teadmised üsna kergelt omaks.
Kord kuus McDonald’sisse
“Ma pole radikaalne inimene ja seda ma ei ütle, et lapsed peaksid ainult porgandeid närima. Kui käiakse kord kuus Hesburgeris või McDonald’sis, ei ole asi hull,” arvab Einberg. Arst tuletab siinkohal meelde, et sama ebatervislikud on ka kõikvõimalikud magusad joogid. “Kui väga tahetakse, võiks neid siis toidukorra juurde juua. Mitte nii, et söökide vahepeal juuakse kogu aeg magusat limonaadi. Limonaad on samuti toit, see annab kaloreid, ja organism peab sellega hakkama saama.”
Liikumine on kehakaalu ohjes hoidmiseks sama oluline kui toitumine. “Lasteaeda peaks jala minema ja kooli peaks ka jala minema. Väga tähtis on elukeskkond. Kui elatakse linnas, peame säilitama pargid ja laste mänguväljakud. Kui neid piisavalt ei ole, tuleb neid juurde rajada. Ja veel – õnneks on enamikus koolides möödas see aeg, kui vahetunnil joosta ei tohtinud. Vahetunnil peab ennast liigutama. Ja kui võimalik, siis olema soojade ilmadega ikka õues,” soovitab Einberg.
Suhkurtõbe on kahte tüüpi
•• I tüüpi diabeet on insuliin-sõltuv diabeet. Teisisõnu – selline haige ei saa hakkama ilma endale insuliini süstimata, et asendada organismi toodetava insuliini puudujääki.
•• II tüüpi diabeet, mille ravi võib ka kunagi insuliini süstimiseni viia, tekib nii – inimesel on endal insuliini palju, vahel rohkemgi, kui peaks olema, aga see insuliin ei ole kvaliteetne. Kehv kvaliteet tähendab, et insuliin ei saa hakkama veresuhkru ohjes hoidmisega. Kui veresuhkur kontrollimatult tõuseb, annab organism kõhunäärmele käsu veel rohkem insuliini toota. Aga kasu sellest pole, sest kehva kvaliteediga asi pole tõhus.
•• Üks diabeeditüüp teiseks üle ei lähe.
Allikas: Eesti diabeedikeskuse endokrinoloog dr Marju Past
