Ole valvas, eestimaalane: suur vend jälgib sind!
Kui lapsed Neevalinna jõudsid, olid nendel vastas korraldajad ja kaks arsti, kes instrueerisid külalisi põhjalikult, kuidas käituda tervisehäirete korral, ja lubasid, et vajadusel ilmuvad nad ka ise kohale. Koolilapsed külastasid Ermitaaži, käisid ristleja Aurora pardal ja veel paljudes kohtades. “Meid saatis kõikjal kogenud ekskursioonijuht Jelena Žukova, kes rääkis nii huvitavalt, et ka Peterburis juba varem käinud õpilased said linna kohta palju uut teada. Me kinkisime talle piparkoogimajakese, loodetavasti oli tal huvitav ja meeldiv saada Eestist pärit suveniiri,” ütleb 12. klassi õpilane Jana Kuzmina. Leht märgib, et see on juba teine selline Venemaa Raudteede kingitus Pärnu vene gümnaasiumile – eelmine kord käisid õpilased Moskvas.
Uudist, mille kohaselt sai Vene Teatri uueks juhiks Jaanus Kukk, kajastati nädalalehes Den za Dnjom kahel viisil: kui paberlehes oli kõik korrektne, siis venekeelses Delfis ja lehe enda saidil avaldatud kokkuvõte oli pealkirjastatud nii: “V Russki teatr pustili petuha” (Vene teatrisse lasti kukk sisse). Jaanus Kuke perekonnanime vene keelde tõlkimine ja väikese algustähega avaldamine on topeltalatu põhjustel, millel oleks piinlik lähemalt peatuda. Kas selline naeruvääristamine veel enne inimese ametisse astumist oli eesmärk omaette või on tegemist ühe lehetegija isikliku pahatahtlikkuse ja kultuuritusega, ei oska öelda. Eesti kultuurielus lähtutakse ikka põhimõttest, et nimi ei riku meest ja asi ei ole inimese rahvuses. Muidu poleks meil ei Eri Klasi ega Nikolai Baturinit.
Molodjož Estonii kirjutas Tallinna linnavalitsuse korraldatud traditsioonilisest rahvusvähemuste kultuuriseltside, venekeelsete poliitikute ja ärimeeste, loomingulise intelligentsi, ajalehtede ja ajakirjade esindajate vastuvõtust. ““Sellest on saanud hea traditsioon – tähistada õigeusu jõule ja uut aastat sellises ringis,” rõhutas raekotta kogunenud külalistele Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tema tervitus oli lühike, kuid kuna ta kõneles kahes keeles vaheldumisi, oli see mõneti pikale veninud,” kirjutab leht, märkides, et külalised kiitsid korraldajate kaetud rikkalikku peolauda ja kokakunsti. “Mõni küll torises, et laual ei olnud traditsioonilist viina, anti ainult veini. Kuid selline pisiasi ei rikkunud head peotuju!” kirjutab Molodjož Estonii.
Teisipäevane Vesti Dnja kirjutas põhjalikult esmaspäeval alanud kohtuprotsessist aprillirahutuste eeldatavate õhutajate üle. Suhteliselt neutraalset ülevaadet kaunistavad rohked kohtusaalis märgatud pisiepisoodid Andrus Ansipi pilkamisest eesti keele (mitte)kasutamiseni välja. Mõnel lugejal jääb kindlasti mulje, et tegemist ei olegi tõsiselt võetava protsessiga. Molodjož Estonii suur teisipäevane ülevaade kohtumõistmise esimesest päevast on ehk ametlikum, kuid mõlema lehe hoiak paistab olevat igasugustest spekulatsioonidest hoidumine. Kirjutada polnud ju õigupoolest veel millestki.
Kolmapäevane Vesti Dnja väidab esiküljel, et politsei jälgib tuhandeid Eesti elanikke. “Big Brother is Watching You” (Suur vend jälgib sind) on artiklit illustreeriva plakati sõnum. Plakat oli laialt levinud Ameerika Ühendriikides külma sõja algusaastail.
Kolmapäevane Molodjož Estonii avaldas suure intervjuu põllumajandusdoktor Arvo Sirendiga, kes on korduvalt olnud ka riigikogu liige. Jutt käib Sirendi kirjutatud raamatust, milles uuritakse Eesti põllumajandust aastail 1940–1990. Räägitakse ka sellest, miks “iirlane” ehk IRL-i esindav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder keelas raamatu trükkimise, ent see ilmus eelmise aasta lõpus siiski. Usutleja Tatjana Opjokina oletab, et ministrile ei meeldinud, et raamat on pühendatud Nõukogude ajale. “Sellest on praegu kombeks kas rääkida halba või siis üldse vaikida. Parem on rääkida väga halvasti. Kui kuulata meie presidenti Toomas Hendrik Ilvest, siis elasime siin koonduslaagris ega näinud mitte midagi peale okastraadi,” suunab ajakirjanik vestlust õigetesse rööbastesse.
“Me lähtusime sellest, et tol ajal juhtus nii palju halba, et polegi vaja midagi spetsiaalselt välja mõelda või liialdada. Tuletasime meelde seda, mis oli hea,” vastab Sirendi ja jätkab: “Hea oli see, et maalapsed käisid lasteaias ja koolis, et haridus ja tervishoid olid kättesaadavad ja tasuta, keegi ei nälginud, ei olnud kodutuid, alati võis leida tööd, töökatest maainimestest peeti lugu, vaeseid ei põlatud ja neid ei naerdud välja. Külades ehitati päris palju kultuuri- ja tootmisasutusi, elamuid. Põllumajandustootmises toimus progress, rakendati talupoegade tööd kergendavaid ja tööpäeva lühendavaid masinaid,” meenutab Arvo Sirendi.
