Uurimislaevalt ookeani põhja puurinud teadlased avastasid jäljed kahest sügavustesse vajunud moodustisest.

Nüüd asuvad need ühtekokku kahe miljoni ruutkilomeetri suurused mandrilava jäänused kahe kilomeetri sügavusel. Vaid Briti saarte suurune osa tungis kunagi üle veepiiri.

Tõenäoliselt mängis manner oma osa loomade migratsioonis pärast supermandri Gondwana lagunemist 130 miljonit aastat tagasi.

Taimejäänustest ja fossiilsest mereplanktonist määrasid uurijad kolm ajavahemikku, mil koorik üle merepinna tõusis.

Esimene kord juhtus see 110 miljonit aastat tagasi, teine kord 85 ja kolmas ning viimane kord 35 miljoni aasta eest. Iga kord juhtus see üha kaugemal põhjas.

Koorik võis kerkida tänu vulkaanilisele tegevusele. Niipea kui magma jahtus, vajus manner jälle vee alla.