Oska sõpra aidata ehk kuidas suvi üle elada
Tallinna kiirabil on suvi alanud: rohkem on traumasid, eriti alkoholiga seotuid. Nii mõnegi õnnetuse teeks õnnelikumaks inimeste oskus käituda ja aidata, ütleb Tallinna kiirabi peaarst doktor Raul Adlas.
Suveväljakutsed: noorte traumad
Kokkuvõtlikult on suvine kiirabivajaja kas olmetrauma saanud, aktiivset elu elav noorem inimene või alkoholi süül vigastuse või haiguse saanu.
Kuumalaine saabudes tekib esimestel päevadel hüsteerialaadne vabaduse ja sooja nautimine, mis lõpeb vahel nutuselt. See aga vaibub kolme-nelja päevaga. Kui 30-kraadine kuumus kestab üle kümne päeva, on käes esimesed kuumaohvrid: vanemaealised minestavad turgudel ja bussipeatustes, kaua rannas olnutel on õhtul palavik ja peavalu, kehvas seisus on ka südamehaiged.
Tööl käijad tunnevad väsimust, tekib kuuma distress ja see omakorda vallandab mitmeid seni varjul olnud haigusi – viirusinfektsioonid, herpes, langetõbi jmt. Kui veel kuuma käes kanget alkoholi pruukida, tekib ka meie kliimas raske kuumarabandus ehk päikesepiste, mis on raske haigus.
Väljakutsete iseloom suviti muutub: rohkem on traumasid ja mürgistusi. “Mürgistuste kohapealt on selle kevade “tegija” kindlasti sünteetiline oopium ehk fentanüül ja selle derivaadid, mis narkomaanidel üledoose põhjustavad,” räägib Adlas.
Suure osa õnnetustest põhjustab purjus pea. Seega esimene soovitus: käia alkoholiga ettevaatlikult ümber: suurema seltskonnaga välja minnes (jaanipäev, kokkutulekud jms) olgu keegi eelnevalt kokku lepitult kindlalt kaine. Eriti juhul, kui minnakse veekogu äärde ja/või kaasas on lapsed. Kaine grupijuhi põhimõte on sageli elupäästev.
Teine põhimõte: võõrasse kohta pummeldama minnes tee endale selgeks, kus sa asud – mis vallas, mis talus, mis teed pidi sinna saab jne. Kui purjus inimene tahab jaaniööl kiirabi tundmatu veekogu juurde uppunut elustama kutsuda, siis see tal ei õnnestu – keegi ei saa aru, kuhu appi kutsutakse.
Kolmandaks: kui koos pidutsema hakatud, siis koos ka ollakse – ka suveööl ei tohi kedagi jätta lageda taeva alla “välja magama” – niiskel maal, eriti tibutavas vihmas, on +15 juba eluohtlik temperatuur ja alkoholinarkoosis võib inimene kiiresti ohtlikult maha jahtuda. Surmavalt toimib selili lamajal kõrri valguv okse, millesse ära lämbutakse.
Päris kindlasti ei tohi purjus inimene üksinda pimedas ujuma minna.
Ventilaator ei kaitse kuuma eest
Kokkuvõtlikult: alkohol olgu ikka meeleolu ülendav aine ja rohke toidu ja mittealkohoolse joogiga koos tarbitav. Kui see tigedust ja/või enesehävituslikku käitumist esile kutsub, on tarbija viina jaoks liiga loll ja peaks selle pruukimise asemel näiteks rohkem hoopis armastamisega tegelema.
Kuumaperioodil peab endale teadvustama, et ventilaator oluliselt kuuma eest ei kaitse. Tõhusam on paar-kolm korda päevas umbes 20–30 minutit olla konditsioneeriga ruumis – suuremates linnades on sellised ruumid nt kaubanduskeskuste puuviljaosakonnas, samuti kliimaseadega autos. Vedelikku peab päevas jooma täiskasvanu nii 2-3 liitrit. Mütsi tuleb kanda, kui õues ollakse rohkem kui tund.
Suvel on inimesed tervemad
Tallinna kiirabi peaarst dr Raul Adlas räägib, et suvel väheneb kiirabiväljakutsete üldarv. “Inimene talub vaieldamatult paremini suvist kliimat kui külma ja pimedust,” teab Adlas.
Soojade ja valgete ilmadega vähenevad valud südames, südame rütmihäired, insuldi ja infarkti juhud kulgevad kergemini ja on harvemad. Niisamuti peavalud, tasakaaluhäired, mao ja soole haavandtõve ägenemised ja muud ebamäärased kõhuvalud. Suve esimesel poolel on Adlase sõnul ka vähem suitsiide. Kõik need moodustavad meie vananevas ühiskonnas suure osa kiirabiväljakutsete põhjustest, mis suve saabudes natuke taanduvad.
Mida teha, kui keegi viga saab? Õpetab Raul Adlas:
Linnas toimunud traumad: kukkumine kõrguselt, rattalt, rulluiskudelt jms. Kui otseselt elu ohus pole - s.t kui kannatanule keegi peale ei sõida või ta ise kuskile edasi ei vaju ning ta räägib/karjub ja silmad on lahti - ära teda palju liiguta, vaid helista 112 ja käitu sealt antud soovituste järgi. Helistaja peaks olema kaine või kõige kainem isik.
Kõik kokkuvajumised, minestused jms. Kontrolli, kas kannatanu hingab, ja proovi temaga kontakti saada: raputa või löö labakäega vastu põske, vaata, kas ta selle peale liigutab või häälitseb. Kui jah, siis keera ta külili ja kutsu abi. Kui ei, on vaja elustama hakata. Kui ei oska, küsi 112-lt nõu.
Kõik mürgistused, mis suu kaudu sisse läinud. Umbes tund aega püsib mürk maos, siis liigub edasi soolde, kust tagasi enam midagi ei tule. “Restorani meetodil” oksendamist (näpud kurku) tuleks esile kutsuda iga tableti, vale toidu, ka alkoholi korral.
Hea esmaabivahend sissesöödud mürgistuste korral on aktiveeritud süsi. Siin peab teadma, et toimib ainult õige kogus sütt ja see on päris suur: 1 g sütt patsiendi kehakaalu iga kilo-grammi kohta (näiteks 40 kg poisile, kes on kogemata joonud vales pudelis olnud väetist või mürki, tuleb anda 40 g sütt. Apteegis müüdav söetablett kaalub 0,25 g, seega on vaja anda 160 tabletti ehk 16 lehte). Süsi tuleb tampida pulbriks, valada üle vähese veega ja saadud puder sisse anda. Süsi ei toimi etanooli ehk tavalise alkoholiga.
Põletuse vastu peab võitlema külmaga - kohe 15-20 minutiks jahutada kõigega, mis kätte juhtub: vesi pudelist või veekogust, ventilaator, riide sisse keeratud jää külmutuskapist või lähedalt kauplusest-baarist, peale määrida viina. Jahutamine on hoopis olulisem kui igasugused põletusvahud ja -salvid. Pärast jahutamist tuleks põlenud pind katta sidemega ja kannatanu haiglasse tuua.
Maohammustus – toimib kui süst ja enamasti mõjub halvasti neile, kellel selle bioloogilise vedeliku vastu on allergia. Üldjuhul meie rästik tervet täiskasvanut ei tapa, seega pole kabuhirmuks põhjust. Jäset, kuhu mürk tungis, ei tohiks palju liigutada (ei tohi lasta lihastel tööd teha), hammustuskohta tuleb rahustada ja kannatanu haiglasse tuua.
Kurkutõmbamine - abivajaja võib panna üle abistaja põlve (pea madalamal kui keskkoht) ja turjale kloppida. Kasutada võib ka Heimlichi võtet: pane käed selja tagant ümber abivajaja ning suru ülakõhule (kolmnurk) mitu korda järsult, kuni toidutükk välja tuleb. Aidata tuleb kohe, kiirabi võib jääda hiljaks.
Kursused annavad vajalikud teadmised
Esmaabikursused ei ole kunagi ülearu, võite päästa sõbra või endagi elu. Esmaabi saab ja tuleb õppida ja aeg-ajalt üle korrata. Raul Adlas soovitab suuremate kiirabiteenistuste juures olevaid koolituskeskusi, Eesti Punast Risti ja vastava litsentsiga esmaabikoolitajaid. Ka Tallinna kiirabi koolituskeskus oskab koolitajaid soovitada. Vaata: www.tems.ee.
