Osta vähem, aga kvaliteetset
Uued püksid või uus pluus on kandja selga jõudes juba tekitanud pea sama suure ökoloogilise jalajälje, kui hiljem selle hooldamiseks (pesemiseks, triikimiseks) ressursse kasutatakse. Tekstiilitööstus kasutab arvestataval hulgal kemikaale, mida läheb tarvis nii toorainest tekstiili tootmiseks, selle värvimiseks kui ka pakendamiseks.
Kemikaalide kasutamine reostab aga loodust. Kuna arenenud riikides keelab seadus paljude ohtlike ainete keskkonda paiskamise, asuvad riidevabrikud enamasti arengumaades. Samuti on odav tööjõud see, mis paneb rõivatööstust tootma just vähem arenenud riikides. Kiire pilk riidekappi tõestab, et enamik riideid on valmistatud Hiinas, Indias või Bangladeshis.
Et neist kaugetest riikidest riided meie poelettidele jõuaksid, peavad need läbima tuhandeid kilomeetreid. Kui esmase keskkonnakahju põhjustas riiete tootmine, siis ökoloogilise jalajälje suurust kasvatab veelgi nende transportimiseks vajaminev kütusekogus.
Ohtlikud ained kangastes
Keskkonnakahju kõrval võib uue riideeseme soetamisega kaasneda kahju tervisele. Katsetamisel on valmisriietelt leitud tervisele ohtlikke aineid – ftalaate. Ftalaate peetakse hormonaalsüsteemi talitust kahjustavateks aineteks, samuti seostatakse neid vähkkasvajate tekkega, need võivad põhjustada sünnidefekte ja allergiaid.
Vastupidi toidule, mille pakendilt leiab teadlik tarbija huvi korral selle täieliku koostise, ei ole riideeseme sildilt võimalik tuvastada selles leiduvaid aineid või nende jääke. Enamasti on rõivastel esile toodud vaid hooldamisjuhend, materjal, millest riideese on valmistatud, ning päritolumaa.
Ohtlikke aineid ei leidu üksnes sünteetilistest kangastest valmistatud rõivastes, vaid ka looduslikuna tunduvates puuvillastes riietes. Intensiivpõllumajanduslikus puuvillatootmises kasutatakse rohkelt putukamürke, samuti vajab puuvillatootmine suurtes kogustes vett, ja just neil aladel, kus seda on niigi vähe. Seetõttu pole puuvillatootmine kunstmaterjalide tootmisest sugugi keskkonnasõbralikum.
Mida tarbija saab teha?
Riideeseme tootmise ja transportimisega kaasneva keskkonnakahju ning võimaliku tervisekahju teadvustamine annab alust oma ostukäitumise analüüsimiseks. Kiirmoe riided elavad tihti ühe hooaja ning jäävad seejärel kappidesse seisma ja ruumi võtma.
Kiireim variant on mittevajalikud riided suurpuhastuse käigus prügikasti visata, kuid kindlasti pole see keskkonnasõbralik lahendus. Riideid on võimalik müüa internetis, kuid see nõuab aega ja tahtmist müügiga tegeleda.
Üks võimalus vanu riideid ära kasutada ja taas ellu äratada on kombineerida neist uued rõivad. Mõned saavad sellega ise hakkama, kuid juba on kogunenud mitmeid eesti disainereid, kes väärtustavad taaskasutusmoodi.
Ühele vana, teisele uus
Veel üks võimalus riietele uus elu anda on annetada need Uuskasutuskeskusele, mille abiga leiab suur hulk riideid ja ka muid asju tee uute omanike juurde, kes neist rõõmu tunnevad.
„Uuskasutuskeskuse eesmärk on saata asjad ringlusesse, et leida igale esemele just see õige koht, kus sellest kõige enam abi võiks olla,” selgitab Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska.
Uuskasutuskeskus on kuue tegutsemisaasta jooksul aidanud lasterikkaid peresid üle Eesti, kriisiohvreid, vähekindlustatud inimesi, käsitöölisi, disainereid, isegi kasside varjupaika. Jüriska sõnul annetatakse u 70% Uuskasutuskeskusesse toodud asju heategevuseks ning vaid väike osa asjadest müüakse kulude katteks kohapeal maha.
Uuskasutuskeskuse kauplustes ripuvad rõivad riidepuudel nagu kaubanduskeskuste poodideski, seega pole tänapäevane „kaltsukas” enam pime keldripood, kus vanad asjad vedelevad pappkastide sees segamini. Uuskasutuskeskuse kauplustest võib leida müügilt alati midagi põnevat – mis on ühe jaoks kasutu, võib teise inimese jaoks olla uus ja vajalik. Kindlasti on taas- või uuskasutuskaup aga keskkonnateadlik valik.
Liigseid riideid ja muud, mis võiks teise omaniku juures uue elu leida, võetakse annetamiseks vastu Uuskasutuskeskuse kauplustes Tallinnas Tatari ja Telliskivi tänaval. Üleliigseks osutunud riideid võtavad vastu ka Humana kauplused Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Sageli jäävad kogumispunktid aga inimeste igapäevaselt liikumisteelt kõrvale ning oma asju annetamiseks viia pole mahti.
Et asjade annetamist lihtsamaks teha, on Uuskasutuskeskus otsinud partnereid ettevõtete seast. Riiete kogumise on koostöös Uuskasutuskeskusega rahvale lähemale toonud Tallinna ja Tartu Kaubamaja, kus saab liigseid riideid ära anda kaks korda aastas.
Viimasel kolmel aastal on suurpuhastusel kaasa löönud Swedbank, kes soovib pakkuda oma töötajatele mugavat võimalust loobuda üleliigsetest asjadest: riietest, spordivahenditest, lastetarvetest, toidunõudest ja mööblist. Swedbanki ühiskondliku vastutuse valdkonnajuhi Maris Ojamuru sõnul on panga töötajad kampaanias innukalt osalenud ja selle heaks kiitnud.
Anna asjadele uus elu
•• Uuskasutuskeskused
Tallinnas Tatari 64
(Õnnepalee taga)
E–R 10–18; L 10–16
•• Telliskivi 61
(Telliskivi keskuses)
E–R 10–19; L–P 10–17
•• Rõivaid saab ära anda ka Humana Tallinna, Tartu ja Pärnu
poodides.
