Paarisuhtevägivald ei peatu isegi lahkumineku järel, sest endise mehe vägivalla ohvriks langeb 50% abielus või vabaabielus elavatest naistest.

Arvud näitavad, et aastas tuleb 100 000 naisel ja u 200 000 lapsel vägivalda kogeda või pealt näha. Samas otsib ainult 12% naistest vägivalla korral abi.

Vägivalda kasutatavatest meestest otsib 6% abi oma vägivaldsuse vähendamiseks. Paarisuhtevägivalla intsidentidest on 90% toime pandud meeste ja 10% naiste poolt. Soome suuremates linnades on rajatud viimase kümne aasta jooksul mitmeid vägivaldsetele meestele mõeldud varjupaiku, samas kui maapiirkondades sellist abi ei pakuta.

Kahjuks on pere- ja paarisuhtevägivald Soomes valdav ning võrreldes Rootsiga suisa kolmekordne. Sarnaselt Rootsiga kehtestati 1999. aasta algusest ka Soomes lähenemiskeelu seadus, mis annab või-maluse vägivaldne partner kodust maksimaalselt kolmeks kuuks ära viia.

Pere ja paarisuhte-vägivalla lõpetamiseks on tähtis, et vägivaldne mees saab abi. Sellised mehed kahtlevad tihti oma mehelikkuses, on ebakindlad ning tajuvad, et naine valitseb nende üle. Meeste vägivald pole ainult füüsiline, vaid sellesse kuulub veel naise halvustamine ja allutamine muul moel. Lisaks naise seksuaalne kontrollimine.

Mehed soovivad vägivallaga saavutada võimu. Siinkohal ei ole pereteraapia õige vahend vägivallaolukorrast väljatulekuks, vaid mees ja naine vajavad eraldi teraapiat. Meestel on väga raske oma vägivaldsust teiste pereliikmete suhtes tunnistada .

Soomes on perevägivallast räägitud eriti aktiivselt just viimastel aastatel ja mõnedki avaliku elu tegelased on toonud avalikkuse ette oma isiklikud kogemused. Probleem pole enam nii suur tabu kui varem ja võimalus abi saada on suurenenud nii meestel kui naistel.