Paastumine – katsumus kehale ja hingele
Kui keegi mõtleb pärast selle loo lugemist kohe pikalt paastuma hakata, et rannahooajaks saledaks saada, siis hoiatan: käige esmalt ära perearsti juures ja ärge kodus üksi paastuge, vähemalt paastumise alguses peaksite olema mõnes paastulaagris.
Viis päeva enne paastulaagrisse minekut loobun liha ja vorsti, muna, juustu, seente ja muu raskesti seeditava toidu söömisest. Leian Viru keskuse Toidumaailmast maitsvad seene- ja krevetipüreesupid. Üks 200 ml tassitäis püreesuppi annab vaid 110 kcal ja kui kõht tühjaks läheb, panen uue tassi-täie hakkama. Nii harjub kõht lahjema toiduga.
1. paastupäev. Lusika talus on kapinurgal kaks termost. Ühes on eriline ravimtee neile, kes on alles paastulaagrisse tulnud, teine neile, kelle soolestik on ravimteede abil juba puhastatud. Kes esimest teed võtab, sellele tundub tume vedelik vägagi harjumatu. Kõik on ju harjunud Liptoni lahja ja ülearomatiseeritud teega. Ehtsatest ravimtaimedest tee, mille retsepti jätab paastulaagri perenaine Sirje Kurvet enda teada, on aga selline, mis hakkab kõhus korralikku puhastustööd tegema. Maitselt mõrkjas, rammus, aga tõ-hus. Kadestan neid, kes võivad oma tee sisse juba mett panna.
2. päev. Enesetunne on kehv. Pea ja kõht valutavad, kehas on nõrkus, kogu aeg tahaks magada ja omaette vaikselt olla. Puhastustee aeg on läbi, nüüd lubab Sirje teise termose kallale minna. Päeva jooksul pakutakse sealt eriteed südame, neerude, sapi ja maksa puhastamiseks. Maitselt pole nad eelmisest teest paremad, kuid teelusikatäis mett annab vedelikule teise meki. Kuigi jah, mett tohib tee sisse panna vaid äärmisel juhul kaks lusikatäit päeva peale. Jooma peab aga teed vähemalt paar liitrit. Nii kõnnivadki kõik majas ringi, tass käes, ja peavad joodu üle arvestust.
3. päev. Enesetunne on märgatavalt parem. Eelmise päeva peavalust on alles jäänud vaid väike pakitsus kahe silma vahel, kehal ja hingel on kerge tunne.
4. päev. Üldiselt hea olemine säilib. Kui tee joomisest saab villand, tuleb ronida kaalule ja end kiita. Soolikad tahavad süüa. Käib duell mõistuse ja keha vajaduste vahel.
5. päev. Näljatunne närib kuskil kõhus, aga mitte niivõrd, et seda ei saaks ravimteega peletada. Nipp on selles, et niipea, kui kõht hakkab harjumuspäraselt süüa nõudma, tuleb juua tassike teed. Toimetada tuleb aeglaselt, jaksu pole.
6. päev. Nõrkus on kasvanud, pea on paks ja mõttetööd ei jaksaks küll teha, füüsilisest tööst rääkimata.
7. päev. Nagu oligi ette teada, on käes üks kriisipäevadest, nagu juhtus teisel päeval. Tuju on nullis, enesetunne kehv, pea valutab, nagu oleks pohmell, sees keerab. Liigesed valutavad, lihased samuti.
8. päev. Olemine läheb paremaks, aga veel pole seda head ja mõnusat kergusetunnet. Väsimus on kontides.
9. päev. Võtan kodus ette suurpuhastuse. Aknad said puhtaks, vanad ajalehed-ajakirjad sorteeritud, käed sügelevad töö järele. Kui käepärast oleks tapeet ja värvipotid, teeks vist korteris ka remondi ära. Selline mõnus, õnnestav energialaeng on sees.
10. päev. Tööle. Kuigi töökaaslased vaatavad paastumisest kuuldes mind kui imelooma, on enesetunne lahe. Ei mingeid probleeme näljatundega, sest töötempo tõttu pole aega söögile mõelda.
Umbes 15–16 päeva pärast on kadunud ka nälg ja võin teiste söömist rahulikult vaadata.
20. päev. Kuigi lubasin 20 päeva paastuda, sisendasin endale, et halva enesetunde puhul katkestan varem. Halba enesetunnet aga ei tulnudki ja jätkan paastu.
21.–25. päev. Mõistus teab, et eesmärk on saavutatud. Selle tulemusena tunnen peas tuima pakitsust. Organism teeb ravimtee peale “öök” ja see on märguanne – aitab, tuleb lõpetada.
Kokkuvõte: kolme numbri võrra väiksemad riided mahuvad vabalt selga, paastu ajal olid tagatud hea uni, imeline energiatulv ja õnnetunne. Haistmine paranes, kohvi ja mõne söögi vastu tekkis tõrge. Söögiraha kokkuhoid võimaldab endale lubada head kupumassaaÏi.
14 päeva pärast paastu lõpetamist: jälle vaevab unetus, kolinal tuli tagasi mõni kilo, kerge tunne on kadunud, külge on kleepinud nohu, köha ja vastik kõhuviirus. Mõtlen, kas organism maksab kätte, et mõistus võitis. Ootan järgmist paastu.
Nälgimine pole nõiavits
•• Nälgimist ei saa käsitleda ainuõige imettegeva nõiavitsana, mis võtab ära kõik hädad, annab tagasi normaalse kehakaalu ja tervise. Ka siin esineb nii näidustusi kui vastunäidustusi ja enne paastuma hakkamist tuleks perearstiga nõu pidada. Paraku suhtuvad paljud arstid paastumisse põhjendamatult skeptiliselt - ehk on selle põhjuseks teadmatus, mis sel ajal organismis täpselt toimub.
•• Nälgimise ajal hävivad vanad ja haiged rakud ning koeelemendid, sest need sisaldavad puudulikus koguses energiavarusid. Paljud haigused on seotud organismi kohanematusega sise- ja välistingimustega ja taastumisprotsessid kulgevad nälgimise ajal mitmes osas.
•• Kolme esimese nälgimispäeva jooksul paranevad ainevahetus-protsessid. Organismi energia tagamisel on nälgimise 1. päeval süsivesikute kanda 80 ja rasvadel 10–15 protsenti. 2. ja 3. päeval on need arvud vastavalt 40 ja 60 ning 30 ja 40. Kolmandaks ööpäevaks väheneb süsivesikutest kasutatav energiahulk 1,5 korda ja üle kahe korra suureneb rasvavarude kasutamine. Organism hakkab toimima kokkuhoiureÏiimil.
•• Teisel etapil ehk 5.–7. nälgimise päeval väheneb südamelihaste kokkutõmbesagedus, langeb adrenaliini tase veres. Võib tekkida nõrkus, peavalu, näljatunne.
•• Kolmandal etapil ehk 9.–10. päeval on eelnimetatud sümptomid peaaegu kadunud, väheneb ka äädikhappe ja atsetooni esinemine veres, üldine enesetunne paraneb.
•• 14.–20. nälgimise päeval on enamik elundeid ja organismisüsteeme puhkeolekus. Organismi üldine vedelikuvajadus langeb 1–1,5 liitrini ööpäevas.
•• Kindlasti peaks enne paastumist endale selgeks tegema, milliste haigustega on paast keelatud. Vastunäidustute hulka kuuluvad eelkõige onkoloogiliste haiguste teine ja kolmas staadium, kopsutuberkuloos, türeotoksikoos, äge ja krooniline hepatiit, maksatsirroos, erinevad nefriidi vormid.
•• Paastumine on keelatud ka mädaste ja põletikuliste hingamiselundite haiguste, teise ja kolmanda staadiumi vereringe-häirete, trombooside ja püsivate südamerütmihäirete puhul. Ka rasedad ja last rinnaga toitvad naised ei tohiks paastule mõelda.
•• Põlveotsas nikerdatud paastulaagrid võivad paastujas põh-justada psühhotrauma, kuna vaimselt pole inimene endale selgeks teinud, et paastumine algab mõtlemisest, vaimsest ettevalmistusest. Kui see tähtis eeltöö on tegemata, võivad paastumisel tekkida nii psüühilised kui ka kehalised tervisehäired.
•• Aastakümnete pikkused teaduslikud uuringud on tõestanud, et parima tulemuse annab järk-järguline ravinälgimine, kus paastumise aega pikendatakse sujuvalt - nii jõuab organism käivitada taastumismehhanismid.
Aleks Jairus, meditsiinidoktor
