Viimane uudis:

Eesti Geenivaramu asutajaliikme ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juhataja Jaanus Pikani sõnul ei ole kloonimise puhul probleemiks mitte niivõrd tehnoloogia puudumine, kuivõrd eetilised küsimused.

Eestis keelustab inimese kloonimise, hübriidide valmistamise ja muud selle alased manipulatsioonid kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus 1997. aastast, ütles Tartu Ülikooli kriminaalõiguse õppetooli juhataja professor Jaan Sootak Eesti Päevalehele.

Babtisti koguduse pastori ja meditsiinieetika õppejõu Meego Remmeli sõnul peaks kloonimisega ettevaatlik olema.

Katseklaasi-inimese kloonimine on majanduslikult perspektiivitu, kinnitab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi professor Erkki Truve Eesti Päevalehele.

Kunstliku viljastamise spetsialist Andrei Sõritsa: “Arvestatakse, et alates 14 päevast on loode inimene, kuna enamuse riikide seadustes on nii kirjas. Aluseks on võetud asjaolu, et alates sellest ajast tekivad lootel organsüsteemid.

“Briti valitsuse otsus lubada inimloodet kloonida annab ennekõike meditsiinile võimalusi. Tegemist on palju varasemas staadiumis lootega, kui tehakse aborte. Kui aga tahta kloonida inimest, siis tõenäoliselt oluliste ja heade tunnustega: jalgpallikoondist, kaitserühma või näiteks Arvo Pärti,” ütleb molekulaarbioloog Erkki Truve KBFIst.

Briti tervishoiuameti juht Liam Donaldson oligi see, kes soovitas valitsusel lubada teadlastel meditsiinilise uurimistöö tarvis inimlooteid kloonima hakata.

Veerand sajandi eest toimunud põllumajanduse edenemist on hakatud nimetama roherevolutsiooniks. See seisnes uute taimesortide aretamises, mis Kolmanda Maailma põldudel kõrgemat saaki andsid ja nõnda enam inimesi ära toitsid. Nüüd tungib biotehnoloogia jõuliselt taimearetusse. Uued, geneetiliselt muundatud viljad on vallutamas suuri põllumaid. Asjatundjate arvates muudab see maailma põllunduse palet lähiaegadel tundmatuseni.

Tuleb võtta vaid tükike klaasi. Selline, nagu pannakse kõige tavalisema koolimikroskoobi alla. Siis kinnitada sinna külge lühikesed DNA tükikesed, mis pärinevad inimese genoomist. Ja siis lisada sinna kindla inimese verest eraldatud DNA.