Levinuim kõrge arengutasemega riikides

Eesnäärmevähk võib küllalt sageli ja pikka aega püsida vaikseisundis ning ei põhjusta patsiendile vaevusi. Selline haiguse areng on eriti iseloomulik just vanemaealistel patsientidel ning nende vähivormide puhul, kus kasvajaraku ehitus ei erine palju normaalsest eesnäärme koest.

Tihtipeale on patsiendil raske mõista, et selliselt kulgevat haigust võib lihtsalt arsti poolt jälgida ning mitte kohe ravima hakata, sest agressiivse kasvajavastase raviga saadavat kasu vähendavad ravi kõrvaltoimed. Noortel meestel areneb haigus seevastu kiiremini ning on agressiivse kuluga.

Eesnäärmevähi riskifaktoritest on kindlalt välja toodud pärilikkus. Kui üks lähisugulastest, isa või vend, põeb eesnäärmevähki, on haigestumise risk kahekordne. Kui kahel või enamal sugulasel on diagnoositud eesnäärmevähk, on risk 5-11 kordne. Tõeliselt pärilikku eesnäärmevähki esineb aga harva, ainult 9%-l haigetest.

Teine riskifaktor on geograafiline piirkond ning suurem haigestumus esineb kõrge arengutasemega riikides.

Ravi igaühele erinev

Haiguse ravi sõltub eelkõige kasvaja staadiumist ja agressiivsusest, samuti patsiendil kaasuvatest muudest haigustest ja patsiendi vanusest.

Eesnäärmevähi ulatuse iseloomustaja on spetsiifiline antigeen e kasvajamarker PSA, mida saab määrata vereanalüüsi abil.

Ainult eesnäärmega piirduva haiguse korral on võimalik patsiendi täielik tervistumine. Selle vähivormi puhul valitakse lähtuvalt patsiendist nii kirurgiline kui kiiritusravi.

Kaugelearenenud kasvaja ravi eesmärk on saavutada võimalikult pikaaegne kontroll kasvaja üle ning tagada haigele küllaldane elukvaliteet. Luumetastaaside puhul kasutatakse nii kiiritusravi kui spetsiaalselt luu-

struktuuri mõjutavaid ravimeid.

Hormoonravi kasutatakse nii lokaalselt kui kaugelearenenud eesnäärmevähi raviks. Et ees-näärmevähk on hormoonsõl-tuv (toitub meessuguhormoonidest), siis on ravi eesmärk viia meessuguhormoonid nii madalalale tasemele kui saab.

Ravi hormoontundetuse korral

Kirjanduse andmetel võib u 20% haigetest mitte reageerida hormoonravile ning osadel patsientidel kujuneb tundetus hormoonravile välja aastatega. Sel juhul pole meesuguhormooni pärssivate preparaatidega või-malik haigust kontrolli all hoida ja valida tuleb muu raviviis.

Siiani on peetud eesnäärme vähki keemiaravile vähetundlikuks ning seda kasutati harva ja peamiselt patsiendi vaevuste vähendamiseks.

Eelmise aasta lõpus registreeriti EL-is hormoontundetu eesnäärmevähi raviks täiesti uus preparaat, doxetaxel. Uuringute järgi on ära toodud, et valuleevenduse saab 59% haigetest, PSA languse 43% ja risk surra eesnäärmevähki väheneb 24-25% ( III faasi kliiniline uuring TAX 327). See on samm edasi eesnäärmevähi keemiaravi osas, ka Eestis. Loomulikult on patsiente, kellele see sobib ja kellele mitte. Eriti peab arvestama ravimi toksilisi kõrvaltoimeid.

Ka ASCO (Ameerika Kliinilise Onkoloogia Ühing) kongressil toodi esile, et üle mitme aasta on toimunud läbimurre eesnäärmevähi keemiaravis.

Üha uuemad uuringud muudavad vähiravi järjest detailsemaks. Töötatakse välja spetsiaalseid ravimeid, näiteks väikesi molekule, mille abil sekkutakse väga konkreetselt erinevatesse raku elutsükli mehhanismidesse.

Tulemuseks on veelgi täpsem ravi, mis annab ka parema elulemuse, on paremini talutav ja suhteliselt väheste kõrvaltoimetega.

Eesnäärme pahaloomuline kasvaja

Eesnäärme- e prostatavähk

•• areneb vaikselt ja petlikult.

•• on kopsuvähi järel meestel kasvajahaigustest 2. kohal.

•• on vanemaealiste haigus. Alla 40aastastel meestel on haigus haruldane.

•• tõeliselt pärilikku eesnäärmevähki esineb harva, ainult 9%-l haigetest

On teil urineerimishäireid?

Kui leiate nende küsimuste põhjal, et teil on mitmeid häireid, võtke kindlasti ühendust arstiga.

•• On teil viimase kuu jooksul esinenud tunnet, et te pole suutnud oma põit korralikult tühjendada?

•• Kas teil on tulnud uuesti urineerida kahe tunni jooksul pärast viimast põie tühjendamist?

•• Kui sageli olete viimase kuu jooksul märganud, et uriinivool katkeb ning algab seejärel uuesti?

•• Kui sageli olete viimase kuu jooksul urineerimise ajal märganud, et urineerimistungi on väga raske tagasi hoida?

•• Mitu korda olete viimase kuu jooksul märganud, et uriinijuga on nõrk?

•• Kui sageli olete viimase kuu jooksul pidanud urineerimise alustamiseks pingutama?

•• Kui tihti keskmiselt on teil viimase kuu jooksul tulnud üles tõusta, et urineerida ajavahemikus õhtusest magamaheitmisest kuni hommikuse tõusmiseni?

•• Kui peaksite kogu ülejäänud elu elama samasuguses korras urineerimisega, siis kuidas te sellesse suhtuksite?