Päikene paistab ja loodus lokkab
Huvitav, aga kõik nad kasvasid hästi isegi tänavuse suhteliselt jaheda kevade-suve ajal. Rohu, eriti umbrohu jaoks oli juuni algus kena küll.
Muu aia- ning põlluroheline ei kippunud sugugi kasvama, sest kuu esimesel kümmepäevakul esines öökülmi, õhutemperatuur oli tavalisest 2 kuni 5 pügalat madalam.
Edasi algasid lisaks sajud ning tormihood. Kohe jaanikuu esimestest päevadest algas Eesti tornaadohooaeg: 1. ja 2. kuu-päeval pillutasid Vastseliina alevikus Rahu (!) tänavas kasvuhooneid kaks tuulispaska. Välk kaks korda ühte kohta ei löö, arvasid vanad inglismannid. Tegelikult lööb küll, ja nagu näha, on ka trombidel-tuulispaskadel-tornaadodel oma meelisrajad.
Kaks aastat tagasi olid juuni algul Tartu lauluväljakul külmaga hädas Senegali pillimehed, kes pidid elu eest trumme taguma, et sooja saada. Nüüd külmetas Pärnus jäise tuule ning vihma käes kuulus maooritarist lauljanna. Kuigi tema kunagisel kaugel kodumaal on praegu südatalv, on seal ikkagi meie mõistes soe. Ilmataat ilmselt seda ei teadnud, kui püüdis eksootilisele külalisele vastu tulla.
KERGE POLE OLNUD ÜHELGI SUVELAVASTUSEL: vihmast märg on olnud nii öö Veneetsias kui kirsiaed. Nukuteatri “Risk” õigustas vähemalt loo nime, mängitud on seda ju lausvihmas.
Juuni teisel kümmepäevakul tuli vihma kohati kuu jagu täis (Jõgeval 82, Tartus 60 mm). Põllumehele on muidugi lohutuseks vanarahva tarkus, et juunikuine vihm puistab põllule kulda ja rammutab mulda. Tänavu peaks me talunikud olema küll püstirikkad. Aga nad on hoopis murelikud – liigniiskus, kartulil lehemädanikuoht.
Enne jaanipäeva läks ilm soojemaks. Võidupäeval ehk jaanilaupäeval jagunes Eesti pooleks: märg ning kuiv maa. Õnnelikumad olid pidulised Loode-Eestis.
Sada aastat tagasi oli juuni väga soe ja kuiv. Postimehes kirjeldati jaanilaupäeva nii: “Jaanilaupäev oli Tartus ütlemata ilus. Looduse rüpes viibiv rahvas tundis vaikset sisemist lõbu. Ainult siin ja seal tegi mõni väike ringkond ringmängu või laulis. Ometi leidus neid seltskondi, kellele looduse lahkusest küllalt ei olnud, vaid kes alkoholi abil oma nüriks jäänud erkusid elustasid.”
PÖÖRIÖÖ. Jaaniöö kujunes pööriööks: ilm keeras tõeliselt suviseks. Päevased õhusooja maksimumid küündisid juba üle 24 – 26 kraadi. Selle aasta kõige tugevam ultraviolettkiirgus oli just jaanipäeval, kui Tõraveres mõõdeti UV-indeksiks päris kõrge näit – 6,3. Sellest siis tohutu hulk põrsaspunaseid nägusid me tänavail.
Tõeline loodusõnnetus tabas 26. kuupäeval Saaremaad – tugev rahehoog, mis hävitas vilja- ja kartulisaagi lootused oma 60 – 70 majapidamisel.
Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi agrometeoroloogid rehkendasid juunikuu keskmiseks õhutemperatuuriks Eestis 14,1º C, mis on pool kraadi jahedam normist, s.o pikaajalisest keskmisest. Sadas meil keskmiselt 94 mm vihma. Mõnel pool rohkem kui vaja, mõnel pool parajalt.
