Paks broiler või peopessa mahtuv kirju sulekera


Paks broiler või peopessa mahtuv kirju sulekera
----

Kui kõik Matjama vutifarmi linnud panna üksteise sabas kõndima, saaks 30 000 linnust 3,6 kilomeetrise rivi.

Elektrikuks õppinud, septembrikuu kolmandal päeval 74-aastaseks saanud Ülo Pullisaar ja väikesed armsad vutid kuuluvad kokku nagu sukk ja saabas.
“Kõigepealt oli mul idee hakata broilereid kasvatama, kuid siis toodi Eestisse vutid, mispeale tegin ise inkubaatori. Esimesed haudemunad sain Kaiaverest ja sealt see alguse
saigi,” meenutas Pullisaar.
Vahepeal kolis ta Rakverest Leiesse, siis tuli rahareform ning vutiäri lõpp, sest rahvas ei jaksanud tervislikku, kuid kallist muna osta. Raskustesse sattus ka vutikasvatuseks ehitatud vutifarm Matjamal, mille omanik Neinar Seli pani selle seitse aastat tagasi müüki. Pullisaar ostis selle laenu toel endale ja tõi sisse prantsuse lihavutid. Hiljem lisandusid ka kodumaised vutid.
Pullisaar kiitis Maaelu Edendamise Sihtasutust, kes andis laenule tagatise. “MES tagas farmikompleksi ostmisel võetud 950 000 kroonist laenu 60% ulatuses 2001. aastal. Selline toetus on ääretult oluline, sest algajal enamasti puudub vajaminev kinnisvaratagatis,” tunnistas ta.
Farmi juhataja Olli Reimand pajatas, et kui algul oli ühes laudas 2500 lindu, siis nüüd on munejaid, kukkesid ja tibusid kokku vähemalt 30 000. Päevas korjavad töötajad munemissaalidest 14 000 muna, aastas muneb vutt üle 300 muna. Lihavuti eluiga on 45-50 päeva, munejatel vuttidel alla aasta. Lõviosa munadest jääb Eestisse, nende põhiturg on Tallinna, ka Tartu poed ja toitlustusettevõtted. Kolmandik munadest läheb Lätti.

Iga eesti elaniku kohta kaks vutimuna
Esimestel aastatel oli vutifarmil väike tapapunkt, kuid euronõuded sundisid seda kinni panema, mistõttu ka lihavuti kasvatus tagaplaanile jäi. Vanad linnud sõidutati aga Tallinna loomaaeda kotkastele ja väikekiskjatele söögiks.
Kuna munade tootmine ei hoidnud äri kindlalt vee peal, otsustas Pullisaar toota ka liha. 1,5 miljonit krooni maksev tapamaja ehitati olemasolevasse väravahoonesse, mis tuli küll kapitaalselt ümber ehitada. Vutiliha on müügil Rimi poodides ja Stockmannis. Eelmisel aastal tootis Matjamal asuv Järveotsa vutifarm 3,3 miljonit muna, rahaline käive oli 3,6 miljonit krooni.
Pullisaare sõnul on vutikasvatuse juures kõige enam muret teinud turg. “Kui keegi tahab hakata vutte kasvatama, tuleb kõigepealt leida turg ja seda mitte Eestis,
selleks on meie turg liiga väike. Sõlmida tuleks esmalt eellepingud ja siis alles vaadata, kuidas vutikasvatus käib. Eesti turg on väike, meie farm töötab ju ka kõigest veidi alla 50-protsendilise koormusega,” soovitas Pullisaar.

Vutikasvatus vajab asjatundja nõu
**Hetkel on Eestis vaid kaks tõuvutifarmi, mõlemad Tartu maakonnas – Järveotsa põldvutifarm Matjamal ja Rene Treieri vutifarm Äksis.
**Teadlaste uurimistöö kinnitab, et vutimunade söömine ravib kopsu-, maksa-, veresoonkoona- ja neeruhaigusi.
**Kanamunavalgust tunduvalt kergemini omastatava valkaine tõttu sobib vutimuna ka allergikutele.
**Peamisteks riskiteguriteks vutikasvatuse juures on oskamatus, tootmise alustamine liialt suures mahus ja toomishoonetele esitatavaid nõudeid arvestamata.
**Samuti on suureks ohuks lauta tungivad närilised.
**Vutikasvatust on võimalik kombineerida taluturismiga
**Põldvuttide kasvatamise vastu huvi tundev ettevõtja peaks vajalike oskuste omandamiseks ja asjatute kulutuste vältimiseks kindlasti nõu pidama oskaja vutikasvatajaga.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare