Bonnieri preemia


Bonnieri preemia pälvis 14 kandideerinud artikli hulgast Kadi Heinsalu 8. novembril Äripäevas avaldatud “Arco Vara küsib korteriostjatelt kolmandiku raha juurde”, mis paljastas Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatsuse taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest ning nõuda korteribroneerijatelt kolmandiku võrra raha lisaks. Ajalehtede liidu hinnangul iseloomustas võidutööd lihtsus ja selgus ning selle mõju oli žürii hinnangul väga suur. Loo avaldamine sundis kinnisvarafirmat oma hinnapoliitikat muutma ja lepingutest kinni pidama, see hoidis ära ka teiste kinnisvarafirmade poolt klientidelt lisaraha küsimise. Meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev välja pandud preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni (67 345 Eesti krooni).

Noor ajakirjanik


Tartu ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta lend andis välja noore ajakirjaniku preemia, mille teenis Toivo Tänavsuu 27. veebruaril Eesti Päevalehes ilmunud looga “Almunia: Eesti üleminek eurole 1. jaanuaril 2007 väheusutav”. Noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot.

Uudis

Parima uudise tiitli teenisid Toomas Sildam ja Rasmus Kagge Postimehes 13. septembril ilmunud looga “Laskja otsimine kirja teel võttis väärt aega”. Loost selgus, et Tallinna linnaametniku Tatjana Sarzanova elu võis sõltuda ühest politseiasutuste vahel aeglaselt liikunud kirjast.

Olemuslugu


Olemusloo kategoorias tunnistati preemia vääriliseks ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja Eesti Eks-pressis 19. juunil avaldatud lugu “Surra pisarates ja uriiniloigus”. Tegemist oli ülimalt kaasakiskuva ja aastast selgelt meelde jäänud looga olukorrast hooldushaiglas, kus autor töötas nädal aega.

Arvamus


2006. aasta parim arvamuslugu oli Mati Feldmanni 28. märtsil Äripäevas ilmunud “Juriidiliselt on kõik korrektne – asjaga j.o.k.k”. Tegu on mõjuka arvamuslooga ja mis ülioluline – sealt on pärit tabav lühend JOKK, mis on saanud kõigile mõistetavaks.

Iga pressipreemia auhinna võitja saab 10 000 Eesti krooni suuruse preemia.

Uudisfoto, olemusfoto


Aasta uudisfoto oli üleriigilises kategoorias Toomas Huigi 1. märtsi Postimehes ilmunud foto õlikatkus vaevlevate luikede päästmisest. Aasta olemusfoto tiitli pälvis Andras Kralla 7. juuli Äripäevas ilmunud pilt põduratest sõduritest.

Kujundusauhinnad


Kujundusvõistluse žürii tegi valiku 18 väljaande hulgast. Hinnati ajalehti tiraažiga üle 20 000 ja alla selle.

Žürii esimehe Merike Pinni sõnul on meie ajalehtede väljanägemine saavutanud viimaste aastatega stabiilsuse ja on heal tasemel. Taseme ühtlust näitab ka see, et auhindu jagati üheksale väljaandele.

“Tugevaid kujundusi teevad nii suured ajalehed kui ka väikesed maakonnalehed. Auhinnatud küljed paistsid silma peene ja väga viimistletud infograafikaga (Äripäev, Eesti Päevaleht), võimsate piltidega (Virumaa Teataja). Mitmedki auhindu võitnud küljed olid lahendatud väha lihtsalt, klassikaliselt, näiteks Lääne Elu uudisteküljed ja Sakala olemuslugude küljed,” kirjeldas Pinn.

Pinni sõnul näitab ajalehtede head taset ka see, et meie lehed on viimastel aastatel kogunud auhindu nii Euroopa kui ka maailma kujundusvõistlustelt. “Kui millest puudu jäi, siis vast sellest, et ei olnud üllatuste üllatust, ühtegi väga uut ja rabavat ideed,” arvas Pinn.

Parima kujundusega ajalehed – Eesti Päevaleht ja Virumaa Teataja – said kumbki rahalise preemia 15 000 krooni. 2500- kroonise preemia said Ohoo!-au-hinna võitnud Eesti Ekspress ja Tartu Postimees.