Parkinsoni tõvega võib elada sama kaua kui ilma selle haiguseta
“Küll ma olen töntsiks jäänud. Näe, lusikas ka ei püsi käes. Vanus, mis muud,” ohkab vanataat. Aimamata, et kohmakad liigutused ja pisike värin käes võivad olla esimesed märgid algavast Parkinsoni tõvest. “Tõsi, sageli ei oskagi inimesed oma kaebustega arsti poole pöörduda, sest liikumise aeglustumist peetakse vananemise märgiks,” tõdeb Tartu ülikooli närvikliiniku neuroloogia dotsent meditsiinidoktor Pille Taba.
•• Mida Parkinsoni tõbi tegelikult tähendab?
Parkinsoni tõbi on kesknärvi-süsteemi haigus, mille korral on peamine probleem liikumis-häire: liigutused muutuvad aeglaseks, kohmakaks ja kangeks, jäsemetesse tekib värin. Haigus võib häirida kõndimist, sammud muutuvad lühemaks, vahel on häiritud tasakaal. Igapäevased toimetused võtavad varasemast rohkem aega, kõne ja neelamine võivad häiruda. Haiguse korral esineb meeleolu langust sagedamini kui rahvastikus üldiselt. Igal konkreetsel juhul on haiguspilt individuaalne – juba esmasümptomid on erinevad ja ka haiguse kulgemise jooksul esinevad haigusnähud erinevas raskusastmes, kõiki sümptomeid ei tekigi.
Parkinsoni tõve tekkemehhanismid on seotud aju musttuuma rakkude hävimise ja selle tagajärjel tekkinud dopamiini puudusega, mistõttu häirub impulsside ülekanne liikumist kontrollivates süsteemides.
Enamasti algab haigus vanemas eas või keskeas. Esma-sümptomid algavad hiilivalt, haigus süveneb aeglaselt.
•• Millised on esimesed märgid, et inimesel võib olla Parkinsoni tõbi?
Esimesed märgid võivad olla väga erinevad, seetõttu võib Parkinsoni haiguse diagnoosimine osutuda keeruliseks. Enamasti on probleemiks käte-jalgade muutumine kohmakaks ja aeglaseks, häirida võib värin. Kui tegemist on töötava inimesega, võib esmaseks probleemiks saada käekirja muutus.
•• Kas haigus on ravitav?
Parkinsoni tõve nähtusid on võimalik raviga leevendada, aga mitte välja ravida. Õnneks on haiguse ravivõimalused koos teaduse arenguga kiiresti suurenenud, viimaste aastatega on lisandunud mitu uut ravimit.
Parkinsoni tõve korral on kindlasti vajalik tabletiravi. Ravimivalik oleneb paljudest asjaoludest – patsiendi vanusest, haigussümptomitest, haiguse raskusest jne. Eestis on kasutusel kõik ravimirühmad, mis mujalgi maailmas. Parkinsoni tõve diagnoosib, ravi alustab ja vajadusel muudab neuroloog, haiget jälgib ja ravi jätkab perearst. Neuroloogi juures peaks Parkinsoni tõvega inimene ravi korrigeerimiseks käima üks-kaks korda aastas, nooremad sagedamini, sest raviprobleeme võib neil rohkem esineda.
Nagu krooniliste haiguste puhul ikka, on ka Parkinsoni tõve ravi meeskonnatöö, milles osalevad lisaks neuroloogile ja perearstile ka õde, füsioterapeut, logopeed, vajadusel psühholoog, kirurg jt. Oluline on regulaarne liikumine, ravikehakultuur. Operatiivne ravi tuleb arvesse, kui tabletiraviga on tekkinud kõrvaltoimed, mida ei õnnestu raviskeemi muutmisega leevendada.
Väga tähtis on haige ja tema pereliikmete informeeritus haigusest ja selle ravivõimalustest.
Sel aastal valmis Parkinsoni tõve Eesti ravijuhendi uus versioon, mille analüüsimisega Eesti haigekassa praegu tegeleb. Aasta lõpus valmib patsiendijuhend, mis ilmub ka trükisena.
Palju infot saab tõve kodulehelt www.parkinson.ee, samast leiab ka Eestis tegutsevate Parkinsoni tõve seltside andmed.
•• Kui kaua võib Parkinsoni tõppe haigestunu elada?
Parkinsoni tõvega võib elada sama kaua kui ilma selle haiguseta. Haigus ei ole elule ohtlik, sest tänapäevase raviga on haigete keskmine eluiga sama pikk kui üldrahvastikus.
•• Osa haigusi n-ö nooreneb, näiteks II tüüpi diabeet. Kuidas on lood Parkinsoni tõvega?
Suur osa – umbes 90% Parkinsoni tõvega inimesi – on üle 60 aasta vanad. Samas on haigete hulgas ka nooremaid. Kõige noorematena on kirjeldatud paari-kümneaastaseid inimesi. Parkinsoni tõve n-ö noorenemist aga täheldatud pole.
•• Kui palju on Eestis selle tõve all kannatajaid?
Eestis korraldatud uuringu alusel on neid inimesi u 2500. Üle 60 aasta vanustest inimestest põeb Parkinsoni tõbe umbes üks protsent. Maailmas tehtud
uuringud on näidanud, et Parkinsoni tõppe haigestumus ei ole aastakümnetega suurenenud, kuid haigete arv võib suureneda keskmise eluea tõusmise tõttu, sest haigestumise risk suureneb vanusega.
Tuntud inimesed ja
Parkinsoni tõbi:
•• Eesti kunstnik Peeter Mudist, Paavst Johannes Paulus II, näitleja Michael J. Fox, USA evangelist Billy Graham, Adolf Hitler, poksija Muhammad Ali, Itaalia diktaator Francisco Franco, Palestiina liider Yasir Arafat, USA justiitsminister Janet Reno, Sir Michael Redgrave (sai aadlikutiitli teatritöö eest, näitleja Vanessa Redgrave’i isa), Morris (rohkem tuntud kui Mo) Udall – USA profikorvpallur ja hilisem poliitik, fotograaf Margaret Bourke White, Kanada peaminister Pierre Elliot Trudeau, Hollandi prints Claus (kuninganna Beatrixi abikaasa), laulja Johnny Cash, Nobeli preemia laureaat füüsik Owen Chamberlain, USA senaator Eugene McCarthy
