Kuidas hinnata esimest Eesti presidenti Konstantin Pätsi? Oleks ilmselt liig loota, et praegu rivaalitsevaid parteisid esindavad ajaloolased Küllo Arjakas ja Mart Laar oleksid ühise laua taga sellele teravale küsimusele vastuse andnud. Kuid nende hinnangud samasse raadiosaatesse siiski mahtusid. Ja Laari oma tundus olevat kriitilisem Arjakase omast.
Loomulikult ei saa poliitiku otsuseid vaadata kontekstist lahus, nagu mõlemad ajaloolased saates ka tõestasid. Kuidas siiski Pätsi hinnata? Ta on Eesti 20. sajandi silmapaistvamaid tegelasi igal juhul. Kirutumaid Eesti riigijuhte samuti. Pätsi käitumist 1918. aastal saab ainult kiita, tema käitumist 1940. aastal enam mitte nii väga. Ja kummaline 1934. aasta paikneb veel selle vahel. Ühest hinnangut anda ei üritanud ka Arjakas ja Laar.
Kuid kui Päts poleks 1918. aastal teinud seda, mis uue riigi loomiseks vaja, poleks meil olnud 1991. aastal midagi taastada. Tema allkirjad mõnedel tankiähvardusel koostatud 1940. aasta dokumentidel seda tühjaks ei teinud, kuigi alati saab ja peabki küsima, kas ta oleks võinud käituda teisiti. Leedu ametivend Antanas Smetona allkirju ei andnud, vaid lahkus riigist, kuid saatus oli Leedul ikka sama.
