Pealinna turgudel pakutakse mürgiseeni


MÜRK: vanades kuldmamplites tekib tervisele ohtlik sinihape

Eestis pole seadust, mis määraks, milliseid seeni tohib müüa

Turult ostetud seeni süües võib mürgituse saada, sest sageli pakutakse seal söödavate pähe mürgiseid või vanaks läinud metsaande. Tervislikum on ise metsa minna, sest tänavune hea seeneaasta pole veel lõppenud. Eile pärastlõunal oli pealinna turgudel vähe seenemüüjaid. Paaril letil pakuti männiriisikad, millest enamik oli söödava vanusega. Seevastu müüsid kaks määrdunud ja räbaldunud väljanägemisega meest Jaama turu väravate taga kilekottidest seeni, mis olid nõnda pudruks läinud, et nende liiki oli võimatu kindlaks määrata.

Georgi lõikab ussid välja

Tallinna külje all asuvas Männiku metsas seeni korjanud Lii Peedosson turuseeni ei usalda, sest on korra neist juba mürgituse saanud. “Ostsin mingeid pruune ja kibedaid seeni, mille nime ei tea siiamaani,” selgitas Lii. Nüüd usaldab ta seenetundmises vaid iseennast.

Liist saja meetri kaugusel seeni korjav Georgi Stsukin paneb oma kilekotti kõik kena väljanägemisega seened, mis ette juhtuvad. Kodus olles võtab ta seeneraamatud välja ja hakkab uurima, mida patta panna ja mida mitte. Nõnda toimides pole ta veel kordagi seenemürgitust saanud. “Turul müüakse vanu seeni, ise metsast korjates saan ikka ussid välja lõigata,” teatas ta.

Eesti Loodusmuuseumi peabotaanik Uve Ramst käib aeg-ajalt huvi pärast pealinna turgudel vaatamas, mis seeni seal pakutakse.

Tõmmuriisikas tekitab vähki

Ramsti sõnul on üks levinumaid turul müüdavaid mittesöödavaid seeni ilusa ja isuäratava välimusega kuldmamapel. Müüjad nimetavad neid tihti küll kuldshampinjonideks. “Neid seeni on lihtne korjata, sest nad kasvavad karjakaupa koos,” ütles Ramst. Tema sõnul on vanemates seeneraamatutes kuldmamplid küll söögiseentena kirjas, kuid uuemates on nende juures must rist. “Vanades seentes tekib sinihape, mis võib tõsise mürgituse põhjustada. Ega siis turul ainul värskeid ja noori seeni müüda,” ütles Ramst.

Ramsti sõnul pole Eestis seadust, mis määraks, milliseid seeni võib turul müüa. Nõnda lokkab turgudel isetegevus, sest müüjaid ei kontrolli keegi.

Bioloogi sõnul ei või turult endale söögiseeni valides iial teada, kust need korjatud on. “Letil olev kraam võib pärineda suure sõidutee äärest või prügimäelt,” ütles Ramst. Tema sõnul ei saa alati seeni ostes ka aru, kui vanad nad on.

Ramsti sõnul tuleks ka ise korjatud seened ära teha samal päeval, mil nad metsast on toodud. Ülejärgmiseks päevaks ei tohiks seenetegu kunagi jätta. “Turul on seened sageli plastikkottidesse pakitud. Ometi ütleb iga seenekorjaja meelespea, et metsa tuleb korv või ämber kaasa võtta, sest umbses kilekotis algab lagunemisprotsess väga ruttu.

Ka Tallinna botaanikaaias aastaid seenenäitusi korraldanud Õie Jagomägi on Szolnoki turul kuldmampleid kohanud. “Turgudel müüakse ka tõmmuriisikaid, mis võivad vähki põhjustada. Ilmselt ei tea müüjad ka ise, et nad söödamatuid seeni müüvad, sest pole viimaste teadusavastustega kursis,” ütles Jagomägi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare