•  Preester ja rabi põrkavad suurel kiirusel kokku ja nende autod muutuvad rauahunnikuks. Õnnekombel jäävad mõlemad vaimulikud ise aga täiesti terveks.

“Teie olete preester,” ütleb rabi, “ja mina olen rabi. Vaadake meie autosid – neist ei ole mitte midagi järel. Aga meie oleme täiesti terved. See oli kindlasti Jumala sõrm, mis meid kokku juhatas, ja nüüd soovib ta, et me saaksime sõpradeks.”

“Ma olen teiega nõus,” vastab preester, “see pidi olema Jumala sõrm.”

“Ja vaadake,” jätkab rabi, “on sündinud veel teinegi ime – minu auto on küll täielikult kägaras, aga minu kosˇsˇerveini pudel on tervemast tervem. Kindlasti antakse sellega meile märku, et me seda tähelepanuväärset sündmust tähistaksime.”

Ta ulatab pudeli preestrile, kes võtab mõne tubli lonksu. Siis võtab rabi pudeli tagasi, korgib selle kinni ja paneb autosse.

“Kas te ise ei võtagi?” imestab preester.

“Ei,” vastab rabi, “ma ootan parema meelega enne politsei ära!”

  •  Juurviljapoes tahab keegi osta pool kapsast, aga parajasti leti taga olev müüjaõpilane ütleb, et ta tohib müüa ainult terve pea. Ostja nõuab, et poiss küsiks omaniku käest järele. Õpilane lähebki omaniku juurde:

“Mingi s..apea tahab osta pool kapsast.”

Lause lõpetanud, pöörab ta ringi, märkab, et ostja seisab tema selja taga, ja lisab:

“Aga see härra siin oli lahkelt nõus teise poole ära ostma.”

Ostja sai oma pooliku kapsapea kätte ja omanik kutsus poisi enda juurde:

“Sa reageerisid ennist väga osavalt. Mulle meeldivad inimesed, kes kiiresti mõtlevad. Kust sa pärit oled?”

“Narvast.”

“Ja miks sa sealt ära tulid?”

“Ah, seal elavad ainult litsid ja hokimängijad.”

“Tõesti või?” imestab omanik. “Mu naine on Narvast.”

“Ütle nüüd!” teeb poiss suured silmad. “Ja mis mansas ta mängib?”