Perekondlikud õhtusöögid kasvatavad lastes sotsiaalset närvi



Perekondlikud õhtusöögid kasvatavad lastes sotsiaalset närvi
Nädalavahetusel on Katrin Pärnpuu peres traditsiooniks koogi küpsetamine, sellega maiustavad hea meelega tütar Merili ja pereisa Jaanus.----

Vanematega einestavad lapsed söövad rohkem juurvilja ja teratooteid ning neil on vähem kaaluprobleeme.

 Televiisori tulek jagas pereringi poolringiks, õhtusöögilaud on aga läbi aegade suutnud pere taas liita. Samas võib mõnigi lapsevanem ehmatusega avastada, et elu on nii kiireks muutunud, et pole aega ühise laua taga päevatoimetustest pajatada.
Töö nõuab suuremat pühendumist ja ületunde, lapsed käivad pärast kooli huviringides, sporditrennis või muusikakoolis. Pereringis õhtustamist peavad aga paljud teadlased äärmiselt oluliseks, et säiliks perekondlik ühtekuuluvus ning side laste ja vanemate vahel.
Columbia ülikooli sõltuvuste rahvusliku keskuse (CASA) raport edastab, et teismelised, kes söövad nädalas vaid kord perega õhtust, joovad end kord kuus purju ja suitsetavad kaks korda tõenäolisemalt kui nende eakaaslased, kes õhtustavad perega vähemalt viis päeva nädalas. USA Emory ülikooli psühholoogiaprofessorid leidsid, et koos vanematega einestavad lapsed teavad rohkem oma perekonna ajaloost, neil on kõrgem enesehinnang, nad leiavad eakaaslastega parema kontakti ja tulevad kergemini toime ebaõnnestumistega.
Rääkimata sellest, et korralik toidukord on tervislikum kui võileiva näkitsemine ja õhtu otsa külmkapi tuulutamine. Vanematega einestavad lapsed söövad näiteks rohkem juurvilja, teraviljatooteid, puuvilja ja vähem näkse. Uuringud tunnistavad sedagi, et kindlate söögikordade puhul on lastel vähem kaaluprobleeme.

Rõhk nädalavahetusel
Ühe lapse ema Katrin Pärnpuu tunnistab, et igapäevased ühised söömaajad pole tema jaoks elulise tähtsusega. “Mina ei usu, et see rohkem koos hoiab. Keegi on öelnud lastega veedetud aja kohta, et oluline pole kvantiteet, vaid kvaliteet. Ma arvan, et see käib üldise pereelu kohta ka,” leiab ta.
Nende peres pole juba paar-kolm aastat ühise õhtusöögi traditsiooni. “Igaühel on tekkinud oma trennid ja toimetamised. Pealegi on meie söömisharjumused viimaste aastate jooksul kõvasti muutunud. Elame ütluse järgi, et hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele,” selgitab ta.
Koos süüakse nädalavahetuste hommikutel. “Võileivad, puder, moos, vahel pannkoogid. Mõnus on hommikumantliga köögis toimetada, lapse ja mehe unist nägu vaadata,” kirjeldab ta. Ühise laua taga tõstatuvad nii päevakajalised teemad kui ka praktilised arutlused, kellele on vaja uut riidetükki või palju lapsele taskuraha anda.

Suure pere söögiajad
Suure pere emad nii lihtsalt ei pääse. Kui suid on palju, siis tuleb ühise õhtusöögi tegemine lõppkokkuvõttes odavam kui pidev näkitsemine. Viie lapse ema Mirje Sims on veendunud, et kord päevas peab laps sooja toitu saama. Tavahommikutel käib kõik kiirkorras – kohukesed, kohupiim, võileib või muu kiire amps.
Alates lõunast on aga soe toit kogu aeg võtta, õhtusöögi juurde on ka magustoit.
Mirje sõnul on nende õhtusöögilauas juttu nii palju, justkui oleks tegu itaalia perekonnaga. “Kui juhtub olema selline päev, et pole ühiselt laua taga istutud, siis enne magamaminekut tullakse ikka kööki teed jooma. Siis arutatakse ka järgmise päeva plaane või teisi pereasju,” kirjeldab Mirje.

Aga seitsme lapsega?
Seitsme lapse ema Maie Klissi peres on ühised söögiajad olnud au sees juba mäletamata ajast. “Meie peres sellist näkitsemist ja külmkapi vahet käimist pole,” ütleb ta.
Kuigi kaks vanemat last on juba omaette, tulevad nad nädalavahetusel ikka koju ühise laua äärde. Nädala sees istutakse laua taga kuuekesi – viis last ja pereema. Kella kuue-seitsme paiku on toit valmis ja ka kõik trennis käivad lapsed koju jõudnud. Maie sõnul aitavad lapsed teda söögitegemisel, aga sellest hoolimata on iga päev köögitoimkonnas viis tundi tagatud.

Kuidas on lood sinu peres?
** Ameeriklased mängivad oma lastega 40 minutit nädalas, tööl käivad paarid räägivad omavahel keskmiselt 12 minutit päevas. Viimase 20 aastaga on sportimisele kuluv aeg kahekordistunud, pere ühised söögiajad on vähenenud 33%, ühised puhkused 28%.
** Mitu küsitlust näitab, et teismelised tahaksid veeta rohkem aega vanematega ja kuulda nende arvamust. Elementaarse suhtluse puudus on aga kasvatanud noorte depressiivsust, hirme ja probleeme.
Allikas: AboutOurKids.org


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare