Pikad pimedad õhtud tekitavad igatsust suvise kellaaja järele

Suveajale üleminekust loobumine jagas inimesed kahte leeri: pisut rohkem kui pooled on talveajas elamisega rahul, kolmandik aga vastu.

Eesti Päevalehe tellimusel küsitles ES Turu-uuringute AS augusti lõpupäevil telefonitsi 415 inimest, kellest 53 protsenti kiitis kella keeramata jätmise heaks, 34 protsenti oleks aga eelistanud, et suvel alanuks päev tund aega varem.

Sama firma uuring märtsis tõi valitsuse kavatsusele jääda talveaega 72-protsendilise poolehoiu.

Varem pimenevad õhtud on sügise saabudes tekitanud talveajale kindlaid vastaseid.

“Meenutame lähinaabritega tihti aegu, mil suvel veel kell üksteist valge oli,” tunnistab Kiisal suvilat pidav Astrid Petrov lõunasöögiks ube puhastades. “Kell üheksa suvel pimedaks, see on ju ebanormaalne!” pahandab Astrid. “Varem tuppa minnes kulub ka elektrit rohkem,” lisab ta.

Ükskõikseks ei jää keegi. Kui käia Kiisal läbi tänavajagu suvilaid, saab vastuseid nii kella kruttimise poolt kui vastu. Erapooletuks ei jäta see teema kedagi. Juba ammu omavahelistes vestlustes ära proovitud väiteid kasutades kruvib suvilarahvas end üles. “Ju ei teatud kevadel ette, mis täpselt tuleb, kogemust polnud,” leiab Astrid, kes ka ise ei aimanud, et tunnikese varem pimenev õhtu teda nõnda häirib. Kevadel oli ta veel talveaja allesjätmise poolt.

Läheduses ploome korjav pensionär Milvi Piirmaa leiab aga, et uus aeg on hoopis hea - saab varavalges tööle asuda. “Mis sest pikast õhtust kasu. Vahel pean õhtuks ka linna sõitma, nüüd saan tööd enne tehtud. Hea ilmaga on ju saak kaheteistkümne paiku juba korjamiseks kuiv,” räägib ta.

Usaldusväärne terviseuuring puudub. Perearst Marika Plaksi sõnul pole patsiendid talle kaevanud, et neid kella keeramata jätmine häiriks. “Inimesed on rahul sellega, mis on,” nendib ta. Tervisekaitseinspektsiooni nõunik Agnes Jürgens kinnitab, et inimesele ongi omane suur kohanemisvõime. Nii pole tervisele kahjulikku mõju täheldanud ka nende maade füsioloogid, kus pidevalt kaks korda aastas kella tunni võrra keeratakse. Vähenenud kohanemisvõimega inimestel nagu lapsed ja vanurid võib ajanihe küll väsimust põhjustada, kuid see möödub üsna kiiresti. Samas võib mõnedes inimestes masenduse vallandada osast päikesevalgusest ilmajäämine. Eestis pole kellakeeramise mõju kohta aga tõsiseltvõetavat terviseuuringut tehtud.

Lõplik võiks olla hoopis suveaeg. Kui oleks olnud Tartu ilmajaama juhataja Ain Kallise valida, siis tema võtnuks lõplikuks ja jäävaks hoopis suveaja. “Olen mitmeid kordi ka teistelt kuulnud, et kui oleks suveaeg, saaks kauem väljas olla. Ega keegi siis seepärast hommikul tund aega varem üles ei tõuse,” räägib Kallis. Teda hakkas alles augustis tõsisemalt häirima, et välitöö tuli lõpetada tund aega varem. Septembris meenutab ta aga sageli õhtul töölt koju minnes, et mullu samal ajal oli veel valge. “On välja rehkendatud, et inimesed kaotavad kella keeramata jätmisega 220 või 240 tundi valget aega,” teab ilmavaatleja.

Kallise kogemust mööda pole kellakeeramine mujal Euroopas aga üldse mingi kirgi küttev teema. “Kõik väliskolleegid imestavad, mis probleem see on. Nad on kauem kella keeranud kui meie, kuid selle üle nii palavalt ei vaidle,” ütleb Kallis. Reisides pole ta muutunud ajavahe tõttu mingeid ebamugavusi tundnud. “Naljakas on vaid mõelda, et me heidame nüüd samal ajal magama kui Hispaanias,” ütleb ta

“Kuidagi tsiviliseeritum tunne tekkis,” naljatab töö tõttu sageli reisiv ravimifirma Glaxo Wellcome logistikajuht Märt Aab. Teda pole Eesti uus kellaaeg veel häirinud. Sel aastal on Itaaliasse ja Saksamaale reisides just hea tunda, et seal on sama aeg kui meil. “Tund edasi-tagasi ajamuutust ei tähenda reisides suurt midagi,” arvab Aab.

Tal on praegu kehtivast talveajast kasu ka igapäevatöös. “Inglismaaga on tõhusam suhelda: kui varem oli nendega kaks, siis nüüd on üks tund vahet ja nii saab kohe hommikul asju ajama hakata, mitte enam nende tööletulekut ootama,” ütleb Aab.

Soome turistidele ajavahe meeltmööda. Kevadel kardeti, et uudne ajavahe külvab Soome reisijate seas palju segadust. Nordic Jet Line müügijuhi Sigrid Tammese sõnul on seda aga olnud palju vähem kui peljati. “Kartsime alul, et inimesed hakkavad laevast maha jääma, kuid ajavahe harjus reisijatesse probleemivabalt sisse. Seejuures soomlastele on vahe meeltmööda, nemad ju võidavad ajas,” räägib Tammes. Kui soomlased aga oma kellad jälle talveajale keeravad, võib Tammese hinnangul uuest muutusest taas väike segadus tekkida..

Tammes ise suvise talveajaga rahul ei olnud. “Ma olen suveõhtute nautleja, need jäid nüüd lühemaks. Kurb on tulla töölt koju, nii et valget vaba aega õieti polegi,” nendib ta ning tunnistab, et kõik sõltub inimese sisemisest kellast. “Mõned on nüüd väga rahul, mulle sobis pigem teisiti,” leiab Tammes.