Plahvatused Stockmannis sunnivad pommiähvardusi tõsiselt võtma

Pommikõnesid harjuti pidama poisikeste tembuks ning neile ei osata enam reageerida

Plahvatused reedel Stockmanni kaubamajas muutsid hetkega inimeste suhtumist pommiähvardustesse, mida vahepeal harjuti pidama pelgalt huligaansuseks.

Tartu Miina Härma güm-naasiumi sekretärile Piia Eenlaiule tõi Stockmanni juhtum elavalt meelde päeva, mil tal endal tuli ähvardaja telefonikõnele vastata.

"Ehmatasin ikka ära küll. Hakkasin mõtlema, et püha taevas, kas ma ikka tõesti kuulsin õigesti või olen ma lolliks läinud," rääkis Eenlaid mõni aasta tagasi riigikirjandi päeval koolile tehtud pommiähvardusest.

"Kõik toimus sekundi jooksul. Üks nooruke hääl ütles, et majas on pomm ja pani kohe toru ära. See oli kõik, ma ei saanud midagi rohkem teha ega küsida, et kus pomm on ja miks see pannakse," meenutas Eenlaid. Sekretär teavitas ähvardusest kohe direktorit ning maja tühjendati kooliperest kiiresti.

Kuigi toona koolis pommi polnud, juurdles Eenlaid veel hiljemgi, kuidas küll sellised asjad juhtuvad. "Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on see võimalik, et üks laps võtab kätte ja segab koolilõpetajate jaoks nii olulist päeva," hüüatas Eenlaid. Tema sõnul lükkus eksam küll vaid paarkümmend minutit edasi, kuid abiturientidel tuli end kõvasti kokku võtta, et pärast juhtunut kirjandisse süveneda.

Juhtunu teeb ähvardatutele muret

"Stockmannis juhtunu sunnib mõtlema, et asi on ohtlikuks läinud ja ühiskond muutunud selliseks, et ähvardusi viiakse ka täide," nentis Miina Härma gümnaasiumi direktor Jüri Sasi.

Juba praegu on kool püüdnud teha nii, et seal võõraid ei liiguks ja kui nad tulevad, siis neid ka nähtaks. "Igatahes saadaks ähvarduse korral lapsed ja õpetajad kohe välja ja räägiks ähvardajaga võimalikult pikalt," ütles Sasi.

Stockmannis juhtunu viis ärevusse ka teiste kaubanduskeskuste töötajad. "Kui me varem arvasime, et pommiähvardused on ikka koolipoiste tehtud, siis nüüd suhtume asjasse palju tõsisemalt," nentis Tartu Hansakeskuse haldusjuht Heiki Pendarov. "Ei julge oletadagi, mis juhtuma hakkab."

Hansakeskus on saanud kolm pommiähvardust, ühelgi korral pole pommi tegelikult olnud. "Kõik ähvardused on tulnud otse päästeametisse, kes on ohust meile teada andnud. Kuigi ähvardajate hääled on lindis ja isegi Tartu Raadio on neid ette mänginud, pole see mingit tulemust andnud," rääkis Pendarov. Haldusjuhi sõnul teeb nende keskusest evakueerimise eriti keeruliseks see, et majas on mitu korpust ja palju allrentnikke – neid kõiki tuleb eraldi teavitada. Hansakeskus ei ole välja arvestanud, kui suurt materiaalset kahju pommiähvardused tekitasid, sest pole kedagi, kes selle kompenseeriks.

Murelikuks teeb reedene juhtum ka Kristiine keskust Tallinnas.

"Meil on olnud kokku 15 pommiähvardust ning oleme neid alati tõsiselt võtnud," tunnistas tegevdirektor Peter Ranne. "Raha ei ole meilt kunagi küsitud ja ega me seda kunagi maksma hakkaks. Sest kujutage ette, mis pärast saab – kui palju siis hakataks ähvardusi ja väljapressimisi järele tegema."

Kristiine keskuse ähvardajaist on tabatud üks – 12-aastane poiss, kelle vanematelt nõuab keskus kahjutasu 75 000 krooni. "See on meie reaalne saamata jäänud tulu," kinnitas Ranne, kelle sõnul algab protsess noormehe üle septembris. Tema sõnul on võimalik, et sama poiss ähvardas keskust telefoni teel ka varem. Viimati sai kaubanduskeskus pommiähvarduse umbes kuu aega tagasi.

Tugevdavad turvameetmeid

Pärast Stockmannis lõh-kenud pomme kutsuti Kristiine kaubanduskeskuses turvameetmete karmistamiseks viivitamatult kokku koosolek. "Ega me eriti midagi rohkem teha saa. Meie turvamehed jälgivad, et inimestel ei oleks kaasas imeliku välimusega kotte või mobiiltelefone. Loomulikult võiks seada sisse lennuvälja turvameetmed, et kõik kü-lastajad ükshaaval läbi otsitaks, aga iseasi, kui palju kliente meie keskuses siis käiks," nentis Ranne.

Kristiine pommiähvarduste ajal on külastajatele öeldud, et tegu on tehnilise probleemiga ja palutud neid viivitamatult lahkuda. "Inimesed ei olnud paanikas, pigem rahulolematud, sest olid just kauba välja valinud, kui nad õue aeti," kirjeldas tegevdirektor, kelle sõnul lahkuvad esimesena majast külastajad, seejärel töötajad.

Ranne loodab, et pommiähvardusi jääb vähemaks, sest pärast Stockmanni-juhtumit hakkab politsei ehk asjasse tõsisemalt suhtuma.

Turvatöötajaid koolitava AS Balti Äriturvakooli õppedirektori Andrus Aljase kirjeldusel on pommiähvardusel kolm levinumat põhjust.

Esiteks, teatajal on kindel usk või teadmine, et lõhkeaine või süüteseadeldis on pandud teatud kohta ning ta soovib, et inimesed või vara saaks võimalikult vähe viga. Teataja võib sel juhul olla isik, kes ise pani pommi või kes on sellest teada saanud.

Teiseks võib pommiähvardaja eesmärgiks olla hirmu ja paanika loomine, et rikkuda asutuse tavapärast elurütmi.

"Kui teade on suunatud firmasse, kus juhatuses valitseb lõhe või pommiähvarduseks ei olda valmis, võib see kaasa tuua paanika," märkis Aljas.

Teataja sooviks võib olla ka põhjustada usaldamatust juhtkonna või olemasolevate programmide suhtes. Ta eeldab, et pommiähvardusega kaasnev paanika suurendab vigastuste või varalise kahju tekkimise võimalust ning et töötajate evakueerimine ja ettevõtte sulgemine põhjustab majanduslikku kahju.

Ähvardaja tuleb ära kuulata

Eestis on pommiähvardus tavaliselt kas huligaansus või äriliste konfliktide lõppvaatus. Poliitilistel põh-justel ei ole meil pommiähvardusi tehtud, kinnitas Aljas.

Aljase hinnangul tabab pommiähvardus tavaliselt ootamatult ka hea väljaõppe saanud töötajat. Seetõttu soovitab Balti Äriturvakool hoida telefoni juures pommiähvarduslehte, millel oleksid nõuanded ja juhised selles olukorras käitumiseks.

Tuleb siiski arvestada, et tõsisematel juhtudel on helistajaks tavaliselt n-ö tankist – tegeliku niiditõmbaja tellitud helistaja, kes ei pruugigi teada, kui palju ja kuhu tuleb raha viia või kus pomm peaks plahvatama. Sellise helistajaga on raske vestlusse astuda, lisas õppedirektor.

Põhimõte on suhelda helistajaga võimalikult kaua, kuni õnnestub võib-olla isegi kohtumine kokku leppida, lükkasid Balti Äriturvakooli juhid kindlalt ümber hoiaku, et parem mitte helistaja nõudmisi ära kuulata, siis pole tal ju mõtet pommi sisse lülitada.

Ka siis, kui helistaja ühenduse katkestab, ei maksa toru hargile panna ega mobiilikõnet lõpetada. Selle asemel tuleb helistada mõnelt teiselt telefonilt hädaabi-numbrile 112, kust kõne ühendatakse kiiresti kaitsepolitseiga, soovitavad turvameeste koolitajad.

205 ähvardustja üks plahvatus

Päästeameti pressiesindaja Tiit Tambi andmetel on tänavu tehtud 205 pommiähvardust, neist koolidele 128. Vaid ühele ähvardusele Stockmannis järgneski plahvatus, üle-jäänud telefonikõned on olnud alusetud.

Enamik pommiähvardusi tehakse häirekeskuse numbril 112. Tambi ei osanud seda põhjendada.

"Meie ähvardajate loogikat ei tea. Tõenäoliselt ei tea nad lihtsalt selle maja telefoninumbrit, millele ähvardus tehakse, kuigi mõnikord on helistatud ka ähvardatava hoone turvateenistusele," märkis ta. "Samas oli Stockmanni puhul tegemist nö salastatud numbriga, kuigi salastatud number rippus kaubamaja seinal ning sealt helistaja selle ilmselt võttiski," tunnistas päästeameti pressiesindaja.

Kohtusse viis juhtumit

Politseiameti pressiesindaja Aet Truu andmeil saadeti möödunud aastal kohtusse viis pommiähvardusjuhtumit. Nendeks olid pommiähvardus Võ-ru haiglale, kus helistas ühe haige abikaasa ja käskis haiged evakueerida, Tallinnas Vabaduse väljakule, Kilingi-Nõmme suveaiale ja Jõgevamaa eramajale tehtud pommiähvardused.

Lisaks jõudis kohtusse lugu, kus Narvas helistas politseisse mees, kes lubas oma korteri õhku lasta, kui ei saa kohe 150 000 krooni. Selle mehe vastu esitati süüdistus lõhkeaine omamise eest.

Truu selgitusel on või-malik kohtusse anda pommiähvardust üksnes juhul, kui kahtlustatav on käes ja süüdistus tema vastu peab vett. "Pommiähvardused on politseile väga tülikad väljakutsed," kinnitas Truu. "Neile ei saa kunagi reageerida poole jõuga."

Inimeste turvalisus eelkõige

Politseiamet soovitab pommiähvarduse korral eeskätt arvestada ini-meste julgeolekuga ja kohe hoonest evakueeruda. Enne ruumist lahkumist tasub Truu soovitusel igaks juhuks ringi vaadata, kas ei ole näiteks töökabinetti tekkinud mõnda kahtlast eset, mida seal tavaliselt ei ole. Sel juhul on võimalik pommi ot-sima tulnud päästetöö-tajaid kohe võimalikust ohuallikast teavitada.

Helen Eelrand, Anu Jõesaar

Kui võtate vastu pommiähvardaja telefonikõne

Püüdke olla helistaja suhtes sõbralik ja rahulik.

Püüdke kõnele tõmmata teiste ruumis viibijate tähelepanu, nii et helistaja aru ei saaks.

Ärge laske hirmul paista.

Arvestage, et ähvardaja kardab rohkem kui teie, sest tal on palju rohkem kaalul.

Hoidke helistajat liinil nii kaua, kui võimalik. Mida rohkem ta räägib, seda parem.

Võimaluse korral lindistage kõne.

Paluge helistajal oma sõ-numit korrata, näiteks halva kuuldavuse, arusaamatuse vms tõttu.

Märkige iga tema sõna üles.

Kui helistaja püsib liinil, esitage talle küsimusi. Kuigi ta võib jätta vastamata, küsige ikkagi edasi lootuses, et ta siiski mõnele neist vastab. On esinenud juhtumeid, kus helistaja on enda kohta küllalt palju teavet andnud. Mõistagi tuleb arvestada, et ta võib anda ka valeteavet.

Küsige:

Millal pomm plahvatab?

Kus pomm asub?

Kuidas see välja näeb?

Kuidas see lõhkema pannakse?

Milline on lõhkeaine? Kui võimas see on?

Mida tahad saavutada?

Millega on see seotud?

Kuidas sulle helistada saab?

Mis su nimi on?

Öelge talle, et hoones on inimesed ning plahvatus võib kaasa tuua paljude süütute inimeste surma.

Kuulake ja märkige üles:

Kas see on mees- või

naishääl?

Kui vana võiks ta olla?

Kas hääl on rahulik või ärritunud?

Kas helistaja räägib aktsendiga (vene, soome, inglise, saksa, rootsi jne)?

Kas tal on kõnedefekte?

Kas ta on kaine, purjus?

Pöörake tähelepanu telefonist kostvale helitaustale, näiteks tänavamelu, mootorimüra, muusika, tele- või raadioprogrammid, nõude kolin, laste hääled või nutt ning kõigile teistele helidele, mis võiksid anda aimu helistamise kohast; samuti side headusele.

Teade pommiähvardusest andke edasi ainult sellele isikule, kelle juhtkond on määranud sellise teabe saajaks ja häirekava käivitajaks. Jääge ise kättesaadavaks kuni korravalvejõudude ja pommirühma saabumiseni.

Abiks võivad olla vas-tused järgmistele küsi-mustele:

Mida ütles helistaja, kas ähvardus tundus tõene?

Kas sellist olukorda on ka varem olnud?

Kas mõni töötaja on end selleks päevaks vabaks küsinud?

Kas on võimalik, et uudis pommiähvardusest on juba levinud?

Kas viivitamatu evakueerimine seaks personali suuremasse ohtu?

Kui suur on hoone, kui palju selles inimesi?

Kui helistati teile koju, mõelge, kas asi võib olla mõ-ne pereliikme kahtlastes äritehingutes?

Kui helistaja katkestas telefonikõne, ärge pange toru hargile ega lõpetage mobiilikõnet.

Selle asemel helistage mõ-nelt teiselt telefonilt numbril 112, kust teid ühendatakse kaitsepolitseiga.

Allikas: AS Balti Äriturvakool