Pöidlaküüdiga Euroopas reisides võid sattuda kiirabi, politsei või hobukaariku peale

 (2)
Pöidlaküüdiga Euroopas reisides võid sattuda kiirabi, politsei või hobukaariku peale
----

Eesti noormees rändas pöidlaküüdiga 70 000 kilomeetrit ja jõudis hääletades Iraani.

Siim Tuisk (22) on sõbraliku välimuse, heatahtliku naeratuse ja rahuliku olekuga noormees. Tõenäoliselt aitasid need omadused tal hääletades hästi autode peale saada ja pooleteise aastaga 70 000 kilomeetrit reisida.

Esimesele pikemale reisile läks Siim kahe aasta eest ning pooleteise kuuga käis ära Hispaania lõunaosas. Gibraltarile jõudes nakatus ta reisipisikust ja nüüd tunnistab end olevat reisisõltlane.

Siimu sõnul on hääletamine lõbus ning odavaim viis reisida. Ta teeb korraks kiire arvutuse ning tõdeb, et keskmiselt on tal reisidel iga kilomeetri peale kulunud 1 kroon. “Euroopasse minek käib kähku. Londonisse neli päeva, Amsterdami kaks ja pool, Lõuna-Hispaaniasse läheb maksimaalselt kuue päevaga,” loetleb Siim. Enamasti hääletab noormees suviti, seltsiks foto-

graafist sõber. Koos on poisid jõudnud isegi India ookeanini välja.

“Hääletades õpid inimesi tundma. Kui sõita ühissõidukis, siis on igaüks oma kapslis. Kui aga hääletada, siis on suhtlemine üks loomulik reisi osa. Ega ma ei ole ju parasiit, sest otsustajaks on siiski autojuht, kes mu peale korjab,” räägib Siim. Praeguseks on noormees läbi käinud enamiku Euroopa riike, välja arvatud Šveitsi.

Hollandis hääletamise kohad

Siimu sõnul on hääletaja jaoks üks toredamaid kohti Türgi, kus vahel peatub reisilise sõidutamiseks isegi kaks autot korraga. “Hollandlastel on aga näiteks kindlad hääletajatele mõeldud kohad kiirteede ääres. See on mälestus 1980-ndatest, kui seal riigis oli palju hääletajaid,” jagab Siim näpunäiteid.

Tavaliselt saab auto peale paari tunniga, kuid kõige kauem on ta pidanud sõiduvahendit ootama kuus tundi. Makedoonia on Siimu kogemuste järgi kõige halvem koht hääletamiseks. Seal kulus neil sõbraga 200 kilomeetri läbimiseks 24 tundi. “Makedoonlased lihtsalt ei usalda võõraid, mis on nende lähiajalugu arvestades ka arusaadav,” räägib noormees.

Naftariigis Iraanis on aga taksoga odavam ja kiirem liikuda kui hääletades. Liiter bensiini maksab Eesti rahas 30 senti. Nii sõitsidki Siim ja ta reisikaaslane taksoga keset ööd 300 kilomeetrit Tabricist Türgi piiri lähedale ja maksid sõidu eest kahe peale 11 eurot (172 krooni).

Siim on hääletanud ennast Türgi kiirtee ääres hobukaarikule, mis liikus 2 km/h. Ka on sõi-detud kiirabiautoga, sõjaväeautos ja Türgis politseiautoga.

Kord kohtusid nad sõbraga Serbia maantee ääres hääletades oma kodulinna pöidlaküüdiga reisiva erariides politseinikuga. Tehti juttu ja oodati koos autot. Keegi ei tahtnud kolme meest peale võtta. Kuna serblasel oli kodulinnas kaksikvend, kes oli samuti politseis tööl, siis helistas mees juba igaks juhuks talle ning palus hommikul enda asemel jaoskonda ilmuda. Lõpuks tüdines serblane ootamisest, pani vormimütsi pähe ning peatas esimese läheneva auto. Siim ja kaaslane said talt veel ka

öömaja ning korraliku kõhutäie.

“Tihti ongi nii, et inimesed, kes su peale võtavad, pakuvad sulle ka öömaja ja süüa. Olen tähele pannud, et mida lõuna poole liikuda, seda tähtsamaks muutub külaline. Kui Lääne-Euroopas hääletada, siis viiakse sind küll soovitud sihtpunkti, aga vahel isegi ei räägita sõnagi. Samas oled sa Türgis külalisena pere tähtsaim ja sind pannakse laua otsa istuma,” kirjeldab Siim erinevaid tavasid. Iraan ja Türgi on Siimu ühed lemmikkohad. Seal on hääletajal lausa kuninglik elu. “Sind sõidutatakse, antakse öömaja, kutsutakse pulma ja pakutakse hõrgutavaid kohalikke toite,” kirjeldab rändur.

Enda sõnul meeldibki Siimule vaadata, kuidas kõik samm-sammult muutub, nii loodus kui ka inimesed. “Reisil kohtad igasuguseid inimesi – väikeseid päkapikulaadseid, suure habemega treilerijuhte, kahe beebiga emasid, ning ka narkotsi tarbivate skinheedide peale olen sattunud,” räägib pöidlaküüdirändur.

Röövlid ja kupeldajad

Hääletaja peab kindlasti arvestama ka ebameeldivustega, mida samuti ette tuleb. Siim toob näitena Lääne-Sahara, kus väikesed poisid loobivad võõramaalasi kividega, kui nood neile raha ei anna. Türgi mägedes sõidavad juhid aga 30 märgi alas 120 km/h, ise silmagi pilgutamata.

Loe veel

“Sellise kiiruse juures on õudne kaljuservalt alla vaadata ning leppida sellega, et see võibki viimaseks sõiduks jääda,” kirjeldab Siim. Siiani on tal olnud vaid üks tõsisem vahejuhtum Türgis Kurdistanis, kus neilt prooviti kähmluse käigus seljakotte röövida.

Korra on noormehele ka seksi pakutud, ja seda Barcelonasse hääletades. Sellest ei olnud Siim huvitatud ning järgmise öö magas ta, seljakott tihedasti enda vastas, Barcelona rannas, mida peetakse selle linna kõige kriminogeensemaks kohaks.

Kõige kaugem punkt, kuhu Siim on rännanud, on koht, kus India ookean ja  Pärsia laht kohtuvad. Siimule oli see vaade tõeliseks pettumuseks. Ookeani kalda lähedal hulpis kõikvõimalikku sodi, kaasa arvatud autokummid. “Isegi koerad ei läinud ennast sinna vette jahutama.”

Siimu järgmiseks sihtpunktiks on Aasia, kuhu ta mõtleb sügise poole hääletama minna. 

Siimu reisidest saab lähemalt lugeda aadressil www.pilleriin.ee/kj.

Siimu soovitused hääletajatele

•• Kõikjal ei ole võimalik hääletada, tuleb leida koht, kus autojuhil oleks mugav peatud. Sobivad kiirteede äärsed bensiinijaamad, pealesõidud jne.

•• Kui magada rannas, siis tuleks otsida varjualune koht. Kuum hommikupäike hakkab juba kella 6 ajal aju küpsetama.

•• Tuleb arvestada, et kui istuda autosse, siis annad enda käest võimu ära. Sul ei ole õigust nõuda paremat muusikat või mittesuitsetamist. Samas pead olema valmis maast ja ilmast rääkima.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare