Karmid käsud-keelud lapse toitmisel aga ei kehti. Kui tita on väga hea isuga, läheb vahel lisatoitu vaja juba varem. Enne neljakuuseks saamist pole siiski mõistlik rinnapiimale lisa anda, sest lapse seedetrakt ei ole veel muu toidu omastamiseks valmis.

Tee ja mahl

Toitmissoovitused teevad kannapöördeid nagu kõik muugi. Kui praeguste titade emad-isad ise mähkmetes olid, joodeti neid juba väga varases eas kummelitee ja mahlaga. Nüüd on soovitused muutunud: rinnapiimatoidul olev tita ei pea jooma, sest rinnapiim kustutab ka janu. Kui titale üldse midagi pakkuda, peaks see olema vesi.

Miks mitte vana armas kummelitee? Põhjus on selles, et kõik teed, ka kummelitee, sisaldavad aineid, mis takistavad raua imendumist. Seega, ärge kuulake vanaemade soovitusi – ohtralt teed joovatel titadel võib tekkida rauavaegusaneemia.

Ka varane mahlajootmine on maha laidetud, sest on leitud, et mahlade väärtus polegi teab kui suur. Nad annavad küll veidi süsivesikuid ja C-vitamiini, kuid ei täida ometi olulist auku lapse toitainetevajaduses. Pigem sünnib mahlast kahju: pidevalt lutipudelist magusat mahla lutsival lapsel lagunevad hambad.

Kui ema siiski soovib lapsele mahla anda, võiks seda teha 5.-6. elukuust. Mahla kogused on algul väikesed. Alustada tuleks lusikatäiest ja alles aasta lõpuks võiks tita juua 120 ml mahla korraga. Seda kindlasti tassist, mitte pudelist.

Millist mahla valida? Kõige paremad on spetsiaalselt imikutele mõeldud mahlad, sest nendesse on lisatud C-vitamiini ja rauda. Loomulikult võib lapsele anda ka koduseid mahlu, kuid siin tasub mõnda asja meeles pidada. Näiteks on õunamahlas palju selliseid süsivesikuid, mis võivad lapsel kõhu lahti teha.

Hea on värskelt pressitud apelsinimahl. Kahjuks ei sobi see kõigile lastele, sest võib tekitada allergiat. Üle ei tasu pingutada ka porgandimahlaga – selles on palju karoteene, mis teevad lapse naha kollaseks. Porgandimahla võiks algul anda ülepäeviti ühe teelusikatäie. Alles aasta lõpupoole võiks laps saada paar korda nädalas kuni 120 ml porgandimahla.

Hapu jõhvika- või sõstramahl tuleks kindlasti lahjendada ja suhkrusiirupiga magusaks teha.

Püree

Esimene toit, mida laps rinnapiimale lisaks saab, võiks olla puuvilja- või aedviljapüree. Valik oleneb sellest, millise maitse ta paremini omaks võtab. Uue toiduga tuleb last harjutada tasapisi, esimesed lusikatäied puristab ta nagunii välja.

Köögiviljamaitsega lepib tita paremini siis, kui kasutada väikest trikki: näiteks võib kokku segada porgandi- ja õunapüree, kartuli- ja õunapüree või kartuli- ja ananassipüree. Kõik ikka keedetult, sest toored puu- ja köögiviljad tekitavad gaase. Esimese köögiviljana sobib ka pehme maitsega lillkapsas.

Millal püreed anda? Kui laps hakkab lisatoitu saama 4. ja 6. elukuu vahel, tuleks seda anda pärast rinda. Teisel elupoolaastal võib püreed anda enne imetamist: kui laps on rinnapiimast kõhu täis söönud, siis ta püreed lihtsalt ei taha.

Liha, muna

Kui tita on püreega harjunud, võite talle juba enne seitsmekuuseks saamist ka natuke liha anda. Liha on kindlasti vaja, sest see on hea valgu- ja rauaallikas. Esimesena võiks anda taist sealiha, seejärel looma- ja vasikaliha, kana ja kala.

Liha on mõistlik keeta korraga rohkem, siis püreerida ja väikeste portsudena külmutada. Köögiviljapüree hulka segage see alles enne lapsele andmist.

Liha kogus on algul imeväike, pool teelusikatäit, hiljem 1–2 supilusikatäit. Erinevat liha võiks laps saada iga päev. Maks kui rauaallikas võiks alates 9.-10. elukuust olla menüüs üks kord nädalas. Tasub meenutada, et vorst ja viiner ei ole liha. Ka konservliha ei ole imikutoit.

Munakollast võiks anda 7–8-kuusele lapsele. Alustada tuleks ühest neljandikust üks-kaks korda nädalas. Kui laps saab muna püreega, siis sel toidukorral liha ei anta. Munavalge kui väga tugev allergeen jääb aga alles teise eluaastasse.

Puder

Esimene lisatoit ei pea olema püree, vaid võib vabalt olla ka puder. Kui laps hakkab lisatoitu saama 4. elukuust, peaks pudrutegemiseks valima riisi, tatra, hirsi või maisi. Teisel elupoolaastal võib neile lisada kaera, rukki ja odra. Mannat soovitatakse alles 7.-8. elukuust.

Kõige parem oleks imikule anda poes müügil olevaid valmisputrusid. Neid on lihtne valmistada, pealegi on sinna lisatud vitamiine ja rauda. Valmisputrude negatiivne pool on see, et paljudesse neist on pandud vaniljet või kaneeli, mis kõigile ei sobi. Valmispudrud on ka küllaltki kallid.

Kui keedate putru ise, on lihtsam kasutada helbeid, mis lähevad kergesti pehmeks. Kuigi praegu on au sees igasugused täisteratooted, ei tohiks alla aastase lapse igapäevane puder olla täisterajahust. Põhjus on selles, et täisteratoodetes on palju kiudaineid, mis võivad väikesel lapsel vajalikke mineraalaineid organismist välja viia.

Kuidas putru keeta? Õige on keeta puder algul veega peaaegu pehmeks ja alles lõpus lisada piim. See võib olla rinnapiim, rinnapiimaasendaja või lehmapiim. Viimane peaks olema vähemalt 2,5%-line, veel parem kui 3,5%-line või, miks mitte, ka ehtne maapiim – lapse rasvavajadus on väga suur. Rasvata või 1%-line piim lapse toidulauale kindlasti ei sobi.

Jogurtid, kohupiim

Armastatud jogurtid võiksid tita menüüsse lisanduda alles 9.-10. elukuul. Eelistada tuleks topsijogurtit, mida on hea lusikaga anda, sest esialgu on kogused väikesed. Sobivad kõik, välja arvatud dieetjogurtid. Ja jällegi – mida rasvasem, seda parem! Head on ka biojogurtid, mis tasakaalustavad soole mikrofloorat.

Kõige esimesena võiks pakkuda maitsestamata jogurtit, millele ema lisab lapse maitse-eelistusi arvestades puuviljapüreed. Alati on mõistlik anda korraga ühte puuvilja, sest nii on kergem jälgida, kas laps talub seda või mitte.

Kohupiima kui kõige valgurikkamat piimatoodet võiks lapsele anda alles 10.-11. elukuul või isegi teisel eluaastal. Põhjus on selles, et lapsel on raske suurt valgukogust omastada. See võib kahjustada neerusid ja pidurdada lapse kasvu.

Eva Mere

Allikas: lastearst Külli Mitt

foto: Bulls