Presidendid järjestati intelligentsuse põhjal
California ülikooli teadlane Dean Keith Simonton järjestas aga kõik USA presidendid. Ja nimelt nende intelligentsuse, intellektuaalse sära ning avatuse järgi.
Hiljuti ajakirjas Political Psychology avaldatud artiklis tõi Simonton ära tabeli, kust leiab kõigi 42 presidendi vaimsete omaduste hinnangu alates George Washingtonist kuni George W. Bushini välja.
Tabelist selgub, et avatuim ning intellektuaalselt säravaim oli USA kolmas president Jefferson, kõige kõrgema IQ-ga aga kuues president J. Q. Adams. Suure avatuse ja IQ-ga paistavad uuematest presidentidest silma Kennedy ja Clinton. Kennedyl aga on presidentidest järjekorras teine intellektuaalne sära. Praeguse presidendi G. W. Bushi IQ jääb alla presidentide keskmise. Intellektuaalset sära pole tal ollagi, avatus aga on suisa null.
Meetod on piisavalt täpne
On tähelepanuväärne, et tuntud Ameerika astronoom ja teaduse populariseerija Carl Sagan pidas Thomas Jeffersoni “viimaseks teadusliku kirjaoskusega” presidendiks. Tema arust sobiksid teadustaustaga presidentide sekka enam-vähem ka Theodor Roosevelt, Herbert Hoover ja Jimmy Carter. Ka nende avatus, intellektuaalne sära ja IQ on üle presidentide keskmise.
Kuid kui usaldusväärne selline tagantjärele tehtud ja kaudsetele allikatele tuginev IQ-test ikkagi on? Tartu ülikooli psühhofüüsika professori Jüri Alliku hinnangu kohaselt on selline hindamismeetod piisavalt täpne. “On olemas terve hulk töid, kus on uuritud inimeste võimet väliste märkide ja käitumise põhjal hinnata teise inimese intelligentsust. Tavaliselt on need hinnangud piisavalt heas kooskõlas objektiivsema sooritustesti tulemustega, mida hinnatav inimene on ise teinud,” kommenteerib Allik.
On aga teada, et IQ-testi hinne sõltub mingil määral ka kultuurikontekstist. See aga on ju rohkem kui 200 aastaga muutunud. Kuidas siis võrrelda Washingtoni Bushiga? “Eks need hinnangud ise ka arvestavad konteksti. Kas inimene on tark või rumal, sõltub tema asendist tema kaaslaste hulgas. Seega on intelligentsus relatiivne mõiste ja seepärast on Washington võrreldav Bushiga,” ütleb Allik.
Jääb üle oodata, millal niimoodi võrreldakse Eesti presidente. Alliku sõnul poleks see väga töömahukas. “Oleks tarvis nelja-viit inimest, kes hinnatavaid presidente piisavalt hästi tunnevad,” selgitab Allik. Hästi tundmine tähendab muuhulgas nende akadeemilise käekäigu jms tundmist – see võib olla inimeste vaimsete võimete indikaator. “Ega intelligentsus ei ole midagi muud kui võime lahendada keerulisi ülesandeid, aru saada abstraktsetest kontseptsioonidest ja teha otsuseid ebapiisava informatsiooni tingimustes,” määratleb Allik intelligentsuse.
