Propagandaartikleid avaldavat venekeelset Delfit kasutavad Venemaa väljaanded
Antakse ka lahkesti foorumiruumi nende kirjutistega provotseeritud solvangutele ja ähvardustele teistest rahvustest inimeste aadressil, solvatuteks on põhiliselt eestlased, ka juudid, grusiinid, ameeriklased jt. Nii mõnigi neist kirjutistest jäi minu ülevaadetest välja just autorite pimeda viha ja jõhkruse tõttu.
Üks selline pikk artikkel pealkirjaga “Ansipi ja Laari “demokraatia” on kõige näotum ja perverssem Euroopas” ilmus Vesti Dnja veergudel eelmisel nädalal, vene Delfi reprodutseeris selle 2. detsembril ja kogus kopsaka arvu kannibalistlikke kommentaare.
Autor Gennadi Krasnolutski kirjutas: “Eesti rikub oma sõltumatuse päevast alates jõhkralt ülemaailmset inimõiguste deklaratsiooni. Eesti võimud on jämedalt rikkunud ka Vene Föderatsiooniga allakirjastatud lepingut aastast 1992.
1991. aasta lõpus viskas kümneaastane võsuke oma eestlasest isa juuresolekul kiviga Nõukogude ohvitseri… USA ohvitser oleks selle eest andnud selle noore kaabaka isale vastu hambaid. /…/ Eestlastest piirivalvurid tõstavad Narvas öise Tallinna-Leningradi rongi vagunist välja mitu naist ja tüdrukut dokumentide kontrollimise ettekäändel. /…/ Kõik nad pistetakse “külma ruumi” raudteejaamas, öö jooksul teevad valvurid mitu korda ukse lahti ja röögivad: vene sead!” Järgneb Eesti “demokraatia” pattude pikk loetelu: Nõukogude rublade vargus, eestlastest võimurite üüratud palgad ja nende sugulastele väljajagatud maavaldused, hotellid ja haiglad; lõimumise sildi all vaenu õhutamine venelaste vastu ja Euroopa Liidu eraldatud sadade miljonite kroonide vargus.
Vesti Dnja väidab Delfi vahendusel, et eesti telekanalid ja lehed kordavad iga päev “Hitler on vabastaja”, “Hitler armastab lapsi”, “Okupatsioon kestab”, “Venelased tuleb Eestist välja saata”, “Venelasi on vaja tappa, kuna nad on okupantide järglased”. “Seda fašistlikku ideoloogiat tuubitakse pähe isegi eesti koolide lastele,” kirjutab autor, tuletades veel meelde “Eesti politsei metsikusi aprillis” ja Eesti valitsuse tervitatud ja turvatud “natside hiljutisi kogunemisi õllebaaris, Sinimäel ja Toilas”. “Võib konstateerida fakti: Eestis küpseb fašism,” järeldab leht. “Venemaa kodanikud Eesti võimude poolt arvatud kõige madalamasse rassi ja peavad taluma kõige suuremat ahistamist, põlgust ja solvamist.” Autor nõuab, et plankaedadele hakataks kleepima ja postkastidesse pistma hoiatusi “Ettevaatust, Ivanov!”, “Ettevaatust, Muravjova!” ja “Ettevaatust, reformist!”.
Ta lõpetab oma üüratu “artikli” nõndaviisi: “Eestit on vallutanud rahvustevaheliste suhete metsik kultuuritus, ja perspektiiv, et Tallinn, jumal hoidku sellest, võib saada Euroopa kultuuripealinnaks, tundub koleda anekdoodina.”
Selline oli minul kahe silma vahele jäänud Vesti Dnja artikkel, mida vahendas laiale avalikkusele ja ka mulle Delfi.
Samal päeval ilmusid seal Vesti Dnja kirjutised “Miks pekstakse venelasi Eestis pähe, aga Lätis mitte?” ja “Eesti elanike rahulolematus perearstide suhtes kasvab”. Selline siis eriti negatiivne valikuformaat, kuigi lehes oli ka teisi, masendusse mitte viivaid artikleid. Valikukriteeriumiks paistab siin olevat põhimõte “mida halvem, seda parem” ning “külva vihkamist, Luigel on niikuinii kama”.
Venemaal toimunud valimisi valgustas kohalikest venekeelsetest lehtedest esimesena esmaspäevane Molodjož Estonii, kirjutades hääletamisest Venemaa konsulaadis Narvas. 18-aastane Narva tehnikakooli õpilane Viktor Artemjev, tulevane keevitaja, sai seal kingituseks Sergei Jessenini luuleraamatu, teistele noortele valijatele kingiti proosat, Venemaa ajalooraamatuid ja teisi teoseid. Huvitav on see, et Venemaa võimupartei Jedinaja Rossija antud hääled lähevad selle erakonna Kaliningradi oblastis ülesseatud kandidaatide kukrusse, kommunistidele annetatud hääled rändavad aga Kurski oblastisse.
Teisipäevane Vesti Dnja jutustas samuti valimistest Narvas, pannes tähele, et pühapäeval tekkis piiril suur inimjärjekord. “Valijad ühendasid meeldiva kasulikuga – hääletasid ja külastasid Venemaa Ivangorodi, kus täitsid oma toidukotid. Venemaa poole läksid ka need, kel katkes hääletusjärjekorras seistes kannatus ja kes otsustas, et ka tema osavõtuta kroonib Venemaa valimisi edu,” kirjutab leht.
Kolmapäevane MK Estonija avaldas suure intervjuu Maksim Revaga, hiigelportreelt vaatab meie aja kangelane, kes räägib Öise Vahtkonna ajaloost ja vangistuses veedetud ajast. “Minuga koos istusid põhiliselt normaalsed poisid. Rääkisin nendega, kes istusid ka Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal. Nad väidavad, et niivõrd ebainimlikku suhtumist nende riikide vanglates pole,” kurdab Reva.
MK Estonija trükis ära ka sama suure intervjuu Jüri Pihliga, keda küsitlenud Jana Litvinova muudkui pinnis usutluse esimeses veerandis, mis juhtuks siis, kui ta ilmuks siseministeeriumisse sõjaaegses Nõukogude sõjaväevormis, kuid nõustus isegi, et on selleks liiga vana. “Kui oleksin 15 aastat noorem, teeksin seda kindlasti,” lisas ta. Ka intervjuu sisutihedama poole küsimused olid tehtud samasuguses našistlikus vaimus, kulmineerudes mingi “politseiprovokaatoriga”, kes olevat imbunud Notšnoi Dozori ridadesse.
