11-aastase töökogemusega PERH-i dermatoveneroloog Miron Zagnin rääkis oma ettekandes psoriaasi olemusest, tekkepõhjustest, tunnustest ja ravist.

Mis on psoriaas?

Psoriaas ehk soomussammaspool on ägenemiste ja vaibumistega kulgev krooniline mittenakkav põletikuline nahahaigus. See on sage nahahaigus ja esineb kahel kuni kolmel protsendil kogu rahvastikust. Mehed ja naised haigestuvad võrdse sagedusega. Haigus võib esimest korda avalduda igas vanuses, kuid kõige sagedamini haigestutakse vanuses 15–25 ja 57–60.

Eestis põeb psoriaasi ligikaudu 42 000 inimest. Umbes 30 protsendil inimestest esineb haigus mõõdukal või raskel kujul. Psoriaasi mõõduka ja raske vormi korral on haigetel lööbest haaratud üle kümne protsendi kehapinnast.

Et psoriaas on tugevalt elukvaliteeti alandav haigus, mõjutab see nii haiget ennast kui ka kogu perekonda, samuti lähikondlasi.

Mis põhjustab psoriaasi?

Psoriaasi otsene tekkepõhjus on ebaselge. Normaalne naharakk küpseb ja irdub 28–30 päevaga, kuid psoriaasi korral juhtub see juba kahe kuni kolme päevaga. Kui normaalses olekus naharakud irduvad, siis psoriaasi puhul need kuhjuvad ja põhjustavad haigusele iseloomulike haiguskollete tekke.

On teada, et psoriaas on tugevalt päriliku eelsoodumusega komplekshaigus, kuid haiguse avaldumist mõjutavad lisaks geneetili­stele eelsoodumusele ka keskkonnategurid. 56 protsendil haigetest on vähemalt ühel vanemal psoriaas ja 91 protsendil haigetest on esinenud psoriaasi vähemalt ühel esimese või teise astme lähisugulasel.

Sarnaselt teiste komplekshaigustega ei määra psoriaasi avaldumist üks geen, vaid paljude geenide koosmõju ja interaktsioon keskkonnalt teguritega.

Psoriaasi tunnused

Psoriaasi puhul tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed ja naastud. Haiguskolded võivad sügeleda ja olla valulikud, kuid võrreldes teiste nahahaigustega kaebavad psoriaasihaiged sügeluse üle harva. Lööve paikneb sagedamini peanahal, küünarnukkidel ja põlvedel, kuid võib esineda ka mujal kehal ja nahavoltides.

Haiguskolded on enamasti ümara kuju ja eri suurusega. Esmakordselt tekkinud lööve on tavaliselt väiksema diameetriga, kuid haiguskolded võivad laieneda ja omavahel liituda. Sellisel juhul võib lööve nahal meenutada maakaarti. 10–30 protsendil psoriaasi põdevatest haigetest esineb kaasuvana psoriaatiline küüntekahjustus ja 5–42 protsendil psoriaatiline liigesepõletik.

Psoriaasi erivormid

Tilkpsoriaas

Tüüpiline noortel või kiirelt areneva haiguse korral;

••    algab järsku, eriti pärast streptokokk- ja hingamisteede nakkusi ning stressi;

••    kehale ja jäsemetele ilmub väikseid ketendavaid paapuleid, mis võivad hiljem suuremateks naastudeks laatuda;

••    reageerib ravile hästi, pärast ravi püsib pikka aega remissioonis.

Harilik psoriaas

Kõige sagedasem;

••    domineerivad eri suurusega paksud, sageli ketuga kaetud naastud;

••    meeliskohtadeks on jäsemete sirutuspinnad: põlved, küünarnukid ja ristluupiirkond;

••    juustega kaetud peanahal selgelt piirdunud, tugeva ketuga naastud, mis piirduvad täpselt juustepiiriga;

••    näol lööve õhukese ketuga;

••    mõnikord esineb psoriaas ka peopesadel ja jalataldadel.

Kehavoltide psoriaas

••    Esineb kehavoltide piirkonnas (kaenlaalused, naba, kubemevoldid, pärakupilu, rindade alune);

••    esineb eelkõige ülekaalulistel, tihti kehal ka harilik psoriaas;

••    naastud on teravate piiridega, ilma ketuta;

••    selle haigusvormiga kaasneb tavalisest sagedamini diabeet ja kehavoltides kasvab sageli pärmiseen.

Mädavilliline psoriaas

Harva esinev raske vorm;

••    punetavale nahale ilmuvad pindmised, väikesed steriilsed mädavillid;

••    mõnikord ainult lokaalselt nt peopesadel ja/ või jalataldadel, mujal kehal harilik psoriaas;

••    generaliseerunud vormi puhul palavik, leukotsütoos ja elektrolüütide tasakaalu häired, vajab haiglaravi.

Kogu keha psoriaas

Väga laiaulatuslik psoriaas (üle 75% kehapindalast);

••    kõik eelmainitud psoriaasivormid võivad areneda erütrodermiliseks;

••    sageli termoregulatsiooni ja elektrolüütide häired, vajab haiglaravi.

Liigesepsoriaas

Umbes 5–10 protsendil psoriaasipatsientidest;

••    tavaliselt seotud raske lööbega;

••    sagedamini muutused küüntel ja jäsemete kaugemates osades;

••    meestel sageli ristluuliigeses või mujal lülisamba piirkonnas;

••    valu liikumisel, hommikune jäikus ja turse;

••    võib areneda raske, liigest deformeeriv, sandistav vorm.

Suitsetamise mõju psoriaasile

Suitsetamine (ka passiivne) suurendab riski haigestuda psoriaasi ning raskendab psoriaasi kulgu. Harvardi meditsiinikooli teadlaste uuringu käigus selgus, et suitsetavatel naistel on psoriaasi tekkimise risk 78% võrra suurem kui mittesuitsetajatel. Uuringus osales 79 000 naist, neist oli psoriaas 887 naisel.

Suurem risk psoriaasi haigestuda ohustab ka neid, kes on suitsetamisest loobunud. Võrreldes mittesuitsetajatega võib endistel suitsetajatel selline tendents püsida aastakümneid, kuid risk on tunduvalt väiksem (37%).

Samal ajal diagnoositi n-ö veendunud suitsetajatel raskemad psoriaasi vormid. Teadlased usuvad, et sigaretisuitsus olevad toksiinid (üle 3000) avaldavad immuunsüsteemile negatiivset mõju ja raskendavad psoriaasi kulgu.

Kommentaar

Sergei Tiganik,

psühhiaater-psühhoterapeut

Keha ja hing on alati koos. Kuna nahk on nähtav osa kehast, on see psühholoogiliselt väga tähtis organ. On üsna loomulik, et nahahaigustega patsientidel esineb suhtlusprobleeme – neil ongi raske rääkida, sest nende eest räägib nende keha.

Arste on kahesuguseid. Ühed samastavad end patsiendiga ja hakkavad neile juba esimesel visiidil kaasa tundma stiilis: mul on teist nii kahju, küll on raske sellise haigusega elada. Teised arstid on otsekohesed. Nende suhtumine kõlab: kui sa nii elada ei jõua, otsi lahendus, mis sind elus edasi viiks. Uuringute põhjal on leitud, et just otsekohesemate arstide käe all olevad patsiendid paranevad kiiremini. Siit järeldus – alati tuleb patsiendiga ausalt rääkida, teda kuulata ja isegi pisiasjadele tähelepanu pöörata.

Loomulikult saab nahahaiguste puhul määravaks teiste suhtumine. NL-is pidid kõik olema terved. Me ei näinud tänavatel ratastoolihaigeid ega puudega lapsi. Soomes on aga praegu üsna tavaline, et psoriaasihaige ulatab sulle häbenemata käe, sest tema teab, et ta ei põe nakkushaigust. Usun, et psoriaasi või mõne muu nahahaiguse puhul saabki määravaks see, kelle probleem see haigus siis on – kas patsiendi või kõrvaltvaataja, keda see tegelikult rohkemgi paistab häirivat?

Füüsiline haigus on alati haav ka hingele. Diagnoosiga kaasneb esmalt suur šokk. Siis tuleb kohanemisaeg ja lõpuks ravifaas. Psühholoogi on tarvis siis, kui patsient enam oma haigusega leppida ei suuda.

Kui vastuvõtule tuleb patsient, kellele on äsja pandud diagnoos, on üsna loomulik, et ta on algul passiivne ja käitub stiilis: anna abi! Ta ei mõtle, miks see haigus teda tabas, ja hakkab seda kohe paaniliselt häbenema ja peitma. Need asjad ei tohi siiski nii käia. Arst annab küll ravimid, aga patsient peab alati mõistma oma ravi olemust. Asjad tuleb selgeks rääkida ja patsient peab aduma, mis on ravi ja miks ta selle läbi teeb. Kui patsient haigusele väga palju mõtleb, siis ta ei paranegi. Me saame probleemist vabaks alles siis, kui me loobume sellele pidevalt mõtlemast. Usun ikka, et suhtumine on tähtis, mitte formaalne teadmine. Mõni haige mõtlebki haiguse tõttu ekslikult, et ta on õnnetu ja keegi teda ei armasta – just nende probleemidega tulebki patsiendil ja arstil vastastikku koostööd teha. Üheskoos jõutakse lõpuks ka teadmiseni, et teatud haigustega tuleb leppida ja õppida koos elama.

Nahk

• Nahk on suurim organ, kaalub keskmiselt kaks kilo, pindala 1,5–2 ruutmeetrit.

• Nahk koosneb kahest kihist:

• keratinotsüütide moodustatud epidermisest (marrasknahk);

• erinevatest sidekoelistest struktuuridest koosnevast dermisest (pärisnahk).

Uus portaal

• www.psoriaas.ee annab põhjaliku ülevaate haigusest, tekkepõhjustest, tunnustest ja ravist. Portaali kaudu saab esitada küsimusi kogenud arstidele, samuti lugeda teiste patsientide haiguslugusid.

• Lisaks aitavad põletikulist nahahaigust paremini tundma õppida mitmekülgsed artiklid nii meilt kui ka mujalt.