Puhas õhk kopsudesse!
Mikrovaenlaste jahil
E-Lux Kodutehnika müügijuhi Kalle Kaljurahnu sõnul on kodus kõige efektiivsem vahend liigse tolmu vastu õhupuhastajad. Eestis on nad veel suhteliselt vähetuntud. Näiteks Suurbritannias ja Rootsis toetavad aga nende täiustamist ja kasutuselevõtmist astma- ja allergialiidud, et hoida inimeste tervist. Olme- ja õietolmu vastu tundlikel inimestel parandab aga puhastatud õhk elukvaliteeti, leevendades oluliselt haigusnähte.
Tiheda liiklusega linnatänaval sisaldab liiter õhku 100 miljonit mikroosakest, põhjapoolusel aga vaid ligi 10 000. “Korteriõhus võib kahjulikke mikroosakesi olla umbes 10 miljonit ühe liitri kohta. Kvaliteetne õhupuhasti vähendab nende arvu aga uskumatult: 100ni!” teab Kaljurahn. Õhupuhasti on kõige tõhusam, kui ta töötab ööpäev läbi.
Õhupuhastajaid toodavad mitmed tuntud firmad. Eestis võib endale muretseda näiteks Electroluxi, Philipsi ja Soome firma Elixair kaubamärgiga tooteid. Olenevalt rezhiimist puhastab üks masin 130–330 m³ õhku tunnis. Seega uuendab ta isegi minimaalse võimsusega töötades 20 m² toas õhu 20 minutiga. Eemaldatakse õietolm, hallitusseened, bakterid, viirused, kopsudele kahjulikud gaasid, koduloomade allergeenid. Ruumis on siis kergem hingata ja ka tolmu on vaja harvem pühkida.
Atmosfäär satikavabaks
Ka tolmuimeja saab kaasa aidata õhu kvaliteedi parandamisele. Eriti hingamisteede haiguste all kannatavad ja ülitundlikud inimesed peaksid muretsema endale kvaliteetse filtreerimissüsteemiga tolmuimeja. Näiteks O2 S-klassi filter püüab peale silmaga nähtavate osakeste kinni ka mikrolestad, viirused, bakterid, õietolmu, tubakasuitsu, samuti saprofüüdid. Nood on meie voodipesul, vaipadel ja riietel elavad mikroorganismid, kes toituvad surnud orgaanilistest ainetest ja on usinad allergeenide kandjad. Kui otsustad mõne teise filtri kasuks, siis jälgi, et selle filtreerimisvõime oleks vähemalt 99,98%. Allergiavaenulikud on ka veefiltritega tolmuimejad.
Iga hingetõmbega tervemaks
Koduse õhu puhtust peab väga oluliseks ka Harjumaa ja Tallinna tervisekaitsetalituse direktor meditsiinikandidaat Rein Rannamäe. Samas ta rõhutab, et tolmurohkus on vaid osa probleemist.
Mõiste “ruumiõhu kvaliteet” ei tähenda ainult õhu füüsikalisi parameetreid, nagu temperatuur, suhteline niiskus ja õhu liikumise kiirus, vaid kõikide inimesele mõjuvate tegurite kogumit. Sealhulgas mikrobioloogilised tegurid, müra, kütte, ventilatsiooni ja valgustuse parameetrid. Eluruumi õhk saastub pidevalt inimese elutegevuse ja majapidamistoimingute tagajärjel. Samuti eritub õhku keemilisi aineid ja ühendeid sünteetilistest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, mööblist ja põlevast majapidamisgaasist. Saastet tekitab ka inimeste hingamine ning higi ja orgaanilise tolmu lagunemine nahal ja riietel. Väheneb õhu hapnikusisaldus ja suureneb süsihappegaasi, veeauru, tolmu ja mikroobide sisaldus. Õhutemperatuur tõuseb ja võivad tekkida ebameeldivad lõhnad.
“Elukeskkond on tervisesõbralik, kui kõikides eluruumides on regulaarne õhuvahetus,” tuletab Rein Rannamäe meelde lihtsat tõde. Eluruumis peab õhk vahetuma vähemalt kaks korda ühe tunni jooksul. Nüüdisaegses soojustatud elamus on sageli raskusi kahekordse õhuvahetuse kindlustamisega normaalse õhuvahetuse teel.
Sissepuhke- ja väljatõmbe-ventilatsioonisüsteemi üks osa peaks olema õhupuhastusfilter. See kõrvaldaks sisenevast välisõhust tervisele kahjulikud lisandid. Kui õhuvahetus toimub ruumis loomulikul teel (akende kaudu), võib olla vaja ka õhupuhasteid, seda eriti astmaatikute ja allergikute eluruumides.
Juba korterit või maja ostes on mõttekas järele uurida, milliseid ehitus- ja viimistlusmaterjale on kasutatud, kas õhutusvõimalused on piisavad ja ega mürataust ületa lubatut. Siis ei ole hiljem vaja kulutada aega ja raha ohutegurite kõrvaldamisele.
Kaiu Prikk, kopsuarst:
Saastatud õhk nõrgestab tervist. Inimene veedab väga pika aja oma elust kodus, seepärast peaks sealse õhu puhtusele pöörama suurt tähelepanu. Välisõhust jõuavad tuppa näiteks sesoonsed allergeenid (õietolm), keemilised ained, jalatsite ning riietega õuest sisse kantud mustus. Toatolmu koostisosad on muu hulgas tolmulestad, riidekiud, paberiosakesed, hallitusseened ja nende laguproduktid. Suures koguses võivad nad tervel inimesel kutsuda esile silmade ärritust (punetus, kihelemine), vesist nohu ja ninakinnisust, karedat-kähedat kurku, köha ning raskustunnet rindkere piirkonnas.
Haigel inimesel võivad aga saastatud õhuga ruumis juba olemasolevad haigusnähud süveneda. Nii näiteks kurdavad kroonilisi hingamisteede haigusi põdevad inimesed õhupuudust, hingeldust, köha ja suurenenud rögaeritust. Riskirühmad on nõrgestatud tervisega inimesed, samuti need, kes viibivad pikka aega tubastes tingimustes, nagu näiteks lapsed ja vanemad inimesed.
Naiivne on end petta lohutusega: olen praegu terve. Tõsisemad hingamisteede haigused, nagu bronhiaalastma ja krooniline bronhiit, kujunevad välja tasahilju. Haigust ravida on aga juba palju vaevalisem kui end tervena hoida.
Kai Siidirätsep
foto: Priit Palomets
