Madrustest kolm on pärit merekoolist ja teevad kaljasel praktikat. Argipäevadel teeb kaljas kolm reisi. Kõige esimene (ja odavam) läheb kell 14.30 ja maksab 120 krooni nägu. Kella 17 ja kella 19.30 reisid on kallimad. Muulide vahelt lahele sõidetakse mootoriga, edasi juba purjetatakse.

Päevasel reisil sooritavad lustakad madrused otse mastist vettehüppeid. “Ei tule palju, no umbes 20 meetrit,” teatab üks pöetud peaga triibulises särgis sell. Vastu ta säärt silib süsimust laevakass Nelson. Tundub, et ikkagi kahe silmaga kass, mitte ühe silmaga nagu kuulus admiral).

Õhtustel reisidel on juba aega päikeseloojangut nautida ja tünnist suutäis kanget rummi ammutada. Laeva trümmis on uhke kõrts, kus pakutakse baltimere heeringalauda, krevette, suitsulesta ja angerjasuppi (sõl-tub päevapüügist). Päeval saab laeval baaris istuda.

Lastehommikud (L ja P k 12), kui mereröövliteks kehastutakse, on kuni seitsmeaastatele tasuta nagu ka pannkoogid ja morss. Ainult vanemad peavad pileti ostma. “Kevadel tegime Tallinnas Pipiga reise ja need olid päris menukad,” sõnab reeder Herkki Haldre.

Terve talve meremuuseumis laevade ajalugu uurinud reeder Haldre sõnul sõitis samasuguse purjekaga Kihnu Jõnn ja samalaadne oli ka Kolumbuse Santa Maria.

“Eks meie eesmärk ongi kujundada sellest laevast tüüpiline 1930. aastate kaljas ja lisada talle veel museoloogiline väärtus,” sõnab Haldre. “Eks eesti piiritusevedajate alused ja need laevad olid kõik samamoodi ehitatud nii Heinastes kui Kura säärel. Restaureerides üritame ikka kasutada tõrva, linaõli ja puust polte.”

Soomes Porvoos ehitati Iris 1945. aastal tavade järgi, mille kohaselt viimased aastasajad ikka laevu tehti. Iris oli kaubalaev, mis vedas Ahvenamaa saarestikus lilli kuni 1984. aastani. Ta kodusadam on Pirita, kus teda ka Tallinna meeskond ootab. Pärnust lahkub Iris 14. augustil.

“Sel aastal jäime tulekuga hiljaks, aga tuleval aastal saabume juba pärast jaanipäeva,” lubab reeder.

vaata ka www.kippar.ee