Puugid muutuvad ärksaks, kui öö-päeva keskmine õhutemperatuur tõuseb seitsme soojakraadini. Tavaliselt juhtub see aprillis, aga mida soojem on olnud talv, seda varem puugihooaeg pihta hakkab. Ämbliku ja skorpioni sugulane puuk elab kahe kuni kolme aasta vanuseks. Selle aja jooksul saab vastsest nümf ja seejärel täiskasvanud puuk. Igas arengustaadiumis tahab puuk ühe korra süüa. Puugi söögikorrad aga toovad inimestele pahandust, sest puuginakkustesse haigestunute arv tõuseb aasta-aastalt.

Praegu on viimane aega lasta end vaktsineerida. Eriti vajalik on see neil, kes elavad või töötavad puugirohketes piirkondades või kellel on kavas kevadel või suvel Kesk-Euroopasse matkata.

Puuk ootab kõhutäitrohukõrrel

Perearst Pille Ööpik selgitab, et puugivastane vaktsineerimise kuur koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tuleb teha ühe- kuni kolmekuulise vahega, kolmas tehakse aasta pärast. Kaks süsti annavad suveks korraliku puugikaitse, kolmas aitab saavutada pikema immuunsuse. Edaspidi tuleb teha üks vaktsineerimine iga kolme aasta tagant.

Alla seitsmeaastaste laste vaktsineerimist tavaliselt ei soovitata, sest neil kulgeb puukentsefaliit väiksemate haigusnähtudega. Kui vanem seda soovib, tehakse süst ära, sest kõrvaltoimete oht on väike. Rasedaid vaktsineeritakse vaid väga suure vajaduse korral. Pealinnas saab lasta end vaktsineerida Tallinna Merimetsa haiglas.

Puuk ise saab haiguse, kui imeb nakatunud pisinäriliste jt loomade verd. Puugid on küll loomu poolest paiksed, aga loomade ja lindude abiga võivad nad oma kodukohast päris kaugele reisida.

Eesti puukidest on nakkusohtlikud võsa- ja laanepuuk. Võsapuuki leidub kogu Eestis, eriti armastab ta niiskeid varjulisi sega- ja lehtmetsi, metsaservi ja puisniite. Laanepuuk tegutseb okas- ja segametsades. Levinud on arvamus, nagu hüppaks puugid ohvritele puu otsast kaela, nad võivad aga samahästi oodata oma kõhutäit rohukõrrel.

Iga puuk, kes on end kehapinnale puurinud, ei nakata, kuid ettevaatlikuks peaks see muutma küll. Pille Ööpik ütleb, et puuki ei tohi taga-osast pitsitada, sest siis pritsib ta välja mürgist sülge rohkem. Ka õli pole soovitatav kutsumata külalise peale tilgutada. Parem on putukast peenikeste pintsettidega naha lähedalt kinni võtta ja välja tõmmata.

Karta tuleb kahte haigust

Puuk levitab kahte haigust. Puuk-entsefaliit kergel kujul mõjub umbes nagu gripp. Mõne päeva kuni paari nädala jooksul tekib kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need kaovad nädalaga ega vaja ravi.

Kahjuks aga tungib igal kolmandal nakatunul entsefaliidiviirus selja- ja peaajuvedelikku. Sel juhul tekib raskete tüsistustega paljukardetud puukentsefaliit. Haiget tabab kõrge palavik, peavalu ja kuklakangestus. Siis tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

30 protsenti nakatunud puukidest aga kannab teist puugihaigust – borrelioosi. Selle avastamiseks soovitab Pille Ööpik jälgida hammustuse kohta. Kui selle ümber tekib punetav laik, siis ongi puukborrelioos käes. Laik võib lõpuks kuni pool keha enda alla võtta.

Borrelioosi vastu aitab antibiootikumiravi. Vahel kaob laik paari päevaga, aga mõne aja pärast tekivad palavik, iiveldus ja liigesevalud. Liigesed võivad minna turse ja punetada. Pille Ööpiku tähelepaneku järgi hakkab mõni usinasti ravima reumat, aga sellest pole kasu, sest liigesehaigusega pole siin midagi pistmist. Puukborrelioos võib kahjustada südant ja närvisüsteemi, aga antibiootikumiravi aitab terveks saada.

Vaktsiin aitab ainult entsefaliiti ära hoida, sest borrelioosi ennetavat rohtu pole veel leiutatud.