Pärtlipäev,
24. august
Sügise algus, lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil rukkiema, külviema ehk rohuema päev. Rukkiema ehk rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud – hoiatati vilja riknemise ja hävingu eest. Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka. Pärtlipäevaks oli humalakorjamine lõpetatud.
Vana ütluse kohaselt keeras Pärtel kapsapäid. Saksamaal on kapsapeade pöörajaks Bartholomeus, meil sama nime eestindatud kuju kandev Pärtel. Et kapsas oli eestlase toidulaual väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiiniallikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alustamise päevi.
Ida-Eestis seostati pärtlipäevaga kindlat loodusnähtust – pärtliraju. Ilmaennustamine on olnud üldse oluline, sest selle päeva järgi sai ennustada sügise ilma. Pärtlipäevast algasid Eestis hallad.
http://www.folklore.ee/Berta
