Sillaste võttis paar päeva mõtlemisaega. Kuigi ta oli Raidalit intervjueerinud, ei teadnud ta temast rohkem kui teised inimesed. Samuti polnud tal raamatukirjutamisest õrna aimugi. “Miks ka mitte, võin proovida,” vastas Sillaste ja nõustus sinisilmselt ka kolmekuulise tähtajaga. “Varsti sain teada, et sellisteks asjadeks kulub vähemalt aasta-poolteist.”

Hiljem kuulis ta, et Raidal oli pakkunud raamatu kirjutamist ka kaaslinlasele Mart Juurele. Seltskonna andmetel toimetas kõmulise raamatu BNSi tegevjuht Ainar Ruussar. Sillaste suu on selle koha pealt lukus.

Tallinna! Toompeale!

Mõni kuu pärast käsikirja valmimist seadis napi pressikogemusega Sillaste end pressiesindajana Toompeal sisse Tuleviku Eesti Erakonna (TEE) peakorteris, mille luksuslikus interjööris paljastas urisedes kihvu hunditopis – Tshetsheenia sümbol.

T?et?eeni Vabariigi esinduse sekretärina tegeles Sillaste ka T?et?eenia valupunktidega ja elas välisriigi uhkes residentsis Toompeal, kus nii Raidalil kui ka temal endal olid korterid.

Sillaste magamisaseme kohal rippus käsitsi õmmeldud, kuuliaukudega lahingulipp, mis oli heisatud Groznõi presidendipaleele eelmise sõja võidu puhul ja mille välikomandörid olid kinkinud Raidalile.

Sillaste arvates saaks parima rahvuse, kui kokku panna t?et?eeni hing, vene süda ja eestlase mõistus.

"Ma olin siis vist avatum," räägib Sillaste tagantjärele. "Ilmselt on aastad, teadmised ja kogemused mind kinnisemaks muutnud." Tema terashallidest silmadest baby-face’likus näos pole võimalik suurt midagi välja lugeda.

Raidali varjus

Täna peab Sillaste Toompea-perioodi läbitud etapiks ja oigab suhtekorraldusfirma Bridges & Partners tegevdirektori tugitoolis teatraalselt: “Ma ei saa surmani sellest erakonna varjust lahti!” Samuti pole minu teada kunagi antud Raidalile nõu Sillastel silm peal hoida, et mitte tema varju jääda."

Halli kardinali roll on Sillaste tegevuse TEE juhtimisel avalikkuse eest varju jätnud ja laiemalt tuntakse teda Raidali biograafina, nagu Merike Ojassoni teatakse Raidali äpardunud abikaasana.

"Viimase aasta jooksul ei ole mind Raidaliga enam seostatud, nii palju uusi asju on peale tulnud," tahab Sillaste eelkõige sõltumatu suhtekorraldajana elus edasi jõuda. Samas ei taha ta reeta inimest, kes talle selleks võimaluse on andnud.

Sillaste hinnangul on kõmu endise Otepää omavalitsusreformisti ümber mitmeid kordi õigustatust suuremaks puhutud. “Ükski Eesti poliitik pole temast parem ega halvem – igaühel on oma vead,” nendib Sillaste. "Raidal tõi oma mõtted liiga vara lagedale. Jüri Mõis väljendab ennast praegu tunduvalt vabamalt, aga Jaanuse tegid poliitilised vastased iga julgemagi idee eest maatasa.”

Poliitikud ei taha kontrollimatu ja raskesti mõjutatava Raidaliga ühes liivakastis mängida. “Tema tugevus ja nõrkus on selles, et ta pole poliitiline prostituut,” kinnitab Sillaste.

Käib Nightmanis

Sillastet tüütab Raidalit aktsendina saatnud homoseksualism: "Ah, see on bullshit, inimestele meeldib igasuguseid jaburusi välja mõelda ja oma fantaasiad niimoodi välja elada!" Tema arvates on igaühel õigus elada sellist elu, nagu talle meeldib ja kuni see kedagi ei sega, ei tohiks ka kellelgi teisel sellega tegemist olla. "Omal ajal pidin isegi vastama totakatele küsimustele biseksuaalsuse kohta," ärritub Sillaste. "No teate... see teeb tigedaks."

Sillaste sõnul on ta õnneks või kahjuks hetero. "Eks see on vist halb, sest vähemus olla on ju hirmus moes," muigab ta. Samas on Sillastel Tallinna seksuaalvähemuste kuuma ööklubi Nightman kuldne klubikaart nagu ka Toomas Kirsil. Tema sõnul on Nightmanist tõsised homoseksuaalid juba ammu välja tõrjutud. Reedeti käib seal tantsimas internetijututoa OK Jutukas seltskond, kes tunneb Sillastet karmi käega võrguadministraator kennedyna.

Nightmanis käies on ta lõõgastumas märganud nii Hannes Tamjärve kui ka Ernesto Preatonit. "Seal on privaatsus ja väga hea muusika. "Blondiinbeibed" ja "rullnokad" Nightmanis õnneks ei käi – kindlasti parim koht tantsimiseks," põhjendab Sillaste oma valikut.

"Mulle meeldivad ilusad ja haritud naised, kes on mulle vääriliseks partneriks ka seltskonnas, kõrbes, laevaõnnetuses või kus iganes," räägib Sillaste oma eelistustest. Sõprade arvates on ta mees, kes meeldib kõikidele naistele.

Sillaste näitab end tihti vastuvõttudel ilusate daamide seltskonnas. Samas pole see talle eesmärk omaette: "Ma käi ennast spetsiaalselt kuskil ilusate naistega näitamas. Ma ei võta ju plaani, et nüüd lähen näitan ennast näiteks Enel Ehaga Draamateatri ees üks tund... Vaid üksteist tasakaalustavad inimesed saavad teineteist elus saata ja sõbrustada..."

Eraelu on tabu

Sillaste ei taha oma eraelult katet kergitada: "Mul ei ole vajadust, et minust palju teataks. Kas peaksin siinkohal ütlema, et mul on kiire auto ja elan vanalinnas?". Ta on nõus avaldama, et omab relvaluba.

Sillaste on soetanud endale kaks mobiiltelefoni kolme GSM numbriga: "Vajan neid oma töös, et äri- ja privaatkõned lahus hoida. Kui sa pole mobiilne, pole sind suhtekorraldajana olemaski – kiire reageerimine sündmustele ja olukordadele on primaarne. Selle juurde kuuluvad rekvisiitidena läptop, vaba ligipääs internetile, vajalikul arvul telefone ja abilisi, auto või taksoraha taskus."

Hollywoodi ööklubi lähedal 100 m² korterit üürivale Sillastele käivad närvidele öösiti linnatänaval lärmavad noored: "Olen neile politsei kutsunud ja neid isegi longdringi purgiga visanud, midagi ei aita." Unerahu huvides plaanib ta rahulikumasse piirkonda kolida.

Liba-raamatumiljonär

"Kollane ajakirjandus on naljakas. Õhtuleht kirjutas, et Raidali biograafia trükiti t?et?eenide rahadega ja see maksis miljoneid,” meenutab Sillaste.

Kirjastajana raamatu trükkimiseks 120 000-kroonise lepingu allkirjastanud Sillastele hakkasid Õhtulehe loo peale boheemlastest tuttavad helistama ja raha küsima.

“Oleks saanud ka odavamalt, Jaanus tahtis talle omase põhjalikkusega kvaliteettrükist, aga see on liiga kallis,” kaitseb Sillaste oma teost, mille 3000lisest tiraazhist on aastaga müüdud vaid kolmandik. "Üle tuhande eksemplari aastas on selles zhanris hea tulem! Minu andmetel kulgeb samas tempos ka Savisaare raamatu "Usun Eestisse" müük. Usun, et kui "Jääda iseendaks" viie aastaga maha müüakse, on Eesti oludes hea. Omaette põhjus on kindlasti eestlaste hinnatundlikkus, mis paneb kirjanduse soetamist tõsiselt kaaluma. Kuskilt lugesin, et Otepää raamatukogus on selle järele pikem saba kui hambaarsti juurde."

Noorpoliitik

Sillaste seljataha on jäänud TEE peasekretäri ametikoht ja erakonna lõhenemisele järgnenud krahh, mis nurjas noorpoliitikute katse parteid üle võtta. Sillaste oli oma karismaga suutnud TEE juhatusse "üle tõmmata" Koonderakonna, Rahvaerakonna jm noori poliitikuid. Erakonna lõhkimineku järel sai ta pakkumisi mitmelt mõjukalt parteilt, kuid otsustas poliitikast lahkuda. Kunagist poliitikukarjääri tuletas talle üllatusena meelde Postimehe tähtpäevade rubriik, kus 10. septembril oli kirjas: literaat ja poliitik Raul Sillaste - 25.

Suur küla Eesti

"Mul oli ajakirjanduslik, poliitiline ja majanduslik kogemus – võtsin aja maha ja jõudsin suhteliselt loogiliselt suhtekorraldusse," põhjendab Sillaste teed Otsa Konsultatsioonidesse.

"Mind huvitab suhtekorraldus. Ja see on ala, mis kätkeb endas juhtimisfunktiooni paratamatult. Mind ei veetle mite protsesside juhtimine, vaid mind huvitab suhtekorraldus. Olen juba lapsest saadik suhteliselt olemasoleva sotsiaalse närviga. See on äärmiselt loominguline töö, mis eeldab tugevaid sidemeid ja teadmisi psühholoogiast, ajakirjandusest, sotsioloogiast, poliitikast, majandusest.”

Suhtekorraldusteoreetikud ja -praktikud kinnitavad Sillaste sõnul, et sel alal sõltub edu 99% inimese kaasasündinud võimetest ja vaid 1% on õpitav. Tema arvates on ülikoolist tulnud suhtekorraldajad tegelikkuses abitud. "See ongi selle ameti üks iseärasus, et peab olema eeldusi," märgib Sillaste. "Kui ei ole, siis ei ole ja kõik – tuleb otsida sobivam ala või töökoht."

"Hindan Peeter Eerik Otsa väga kõrgelt, tema käe alt on läbi käinud paljud Eesti suhtekorraldajad,” kiidab Sillaste, kes töötas Otsa juures üle poole aasta. Neid viis lahku erinev nägemus firma arengust. “Omanike tahet austades otsustasin kõrvale astuda ja luua oma nägemusele vastava PR-firma (public relations – avalikud suhted – toim)," nendib ta.

Peatselt võtsid Sillastega ühendust Inglise kapitali esindajad, kes olid tema tegevust mõnda aega jälginud ja tegid ettepaneku tuua kohalikule turule uus full-service suhtekorraldusfirma.

Enam ei tunne Sillaste end algajana, kes haarab umbropsu kinni esimesest ahvatlevana tunduvast võimalusest: "Paratamatult on minu tutvusringkond viimastel aastatel plahvatuslikult suurenenud. Olen õppinud inimesi paremini tundma. Kahju, et Eesti on niivõrd väike riik, et teatud positsioonides tekib ringkaitse: kõik tunnevad kõiki, kõik on üksteisega seotud."

Bridges & Partners asub Maailmakaubanduskeskuses, Diveci ja Emori naabruses.

PR-mees

"Suhtekorraldusel võiks Eestis olla parem maine," ei tee Sillaste oma töö suhtes illusioone. "See võib tunduda hämara alana, kuid planeeritud kommunikatsioonist ei saa osapooled tihti avalikult rääkida."

Teoreetiline ja praktiline PR erinevad tema hinnangul Eesti spetsiifika tõttu palju. "Suhtekorraldust peetakse ekslikult õhumüügiks, samas on palju ka tugevaid PR-tegijaid nagu Hill & Knowlton, Rull & Rumm, Arcturus ja vennad Otsad."

Kuigi Sillaste peab ala segast mainet suhtekorraldajate endi süüks ja oma klientidel ta seltskonnaajakirjandusega suhelda ei soovita, näitab ta Seltskonnale intervjuud andes, et ühiskondlikud normid on Eestis väga sassis: "Meelelehutuspress kujundab oluliselt rahva arvamust. Skandaalide ülespuhumine mitte millestki peaks hakkama Eestis läbi saama. Ka kollastes lehtedes võiks olla rohkem artikleid, millega midagi mõtestatult öelda tahetakse, mitte ei räägita blaa-blaa, mul on kodus kass ja õue peal bemari."