Rändajate klubi lahe pööning
Enne kui Tartu maanteed pidi hääletama asuda, tasub kinni pidada kangialuses, kuhu on peale kirjutatud Seiklusjutte Maalt & Merelt ning lisatud inglise keeles, et rändajate pubi ja klubi. Kangialusest saab kulgeda avarasse puust ruumi, mille kõige paremaks iseloomustuseks sobiks määratlus merekaru pööning.
Suured maakaardid seintel, gloobused, suur trepp teisele korrusele, mille laetalad ehedalt välja joonistuvad, mugavad, antikvaarsena tunduvad tugitoolid. Kaks suurt pööninguakent avanevad nagu turnimiseks loodud vanadele lehtpuudele. Kusagil lae all torkab silma terve sari seiklusjuttude raamatuid, millest kõrts nime saanud. Kaardid on ilmselt selleks, et reisihimulised seletada saaksid kus ja kuidas nad käisid. Kui sellele kohale sobilik õhkkond tekib, võib rõõmu pärast ainult huilata. Juba ette võib mõnuleda, kujutledes kuidas ilmahulkurid sügisel oma eksirännakutelt tagasi jõuavad. Ühest lauast kostab lugusid Leedu piiripunktist ja teisest pajatusi Kairo hotellist.
Hinnaklass on igale matkasellile taskukohane. Kõikvõimalikes hinna ja maitsekombinatsioonides saab söönuks neljakümne krooni ja vähemagagi. Kui omanik pärast avamishindu numbreid suuremaks ei säti.
Isegi kebabid nii pitataskus kui ilma on menüüs auväärse koha leidnud, valida saab nii lisandeid kui kastmeid. Härjasilmi saab ka juurde tellida. Päevapraed (35) ja supid (15) mõjuvad samuti veenvalt. Paar lehekülge on menüüs ka pubi snäkke nagu ribid, küüslauguleivad jms.
Ainus, millelt pole üldse kokku hoitud, on joogikaart. Ent joogihinnadki on suhteliselt kristlikud. Sellist single malt viskide esindust ei kohta mitte igas baaris: kaheksa nimetust, korralikud konjakid, calvados. Eriti huvitav on uudistoode kõrtsuinimese laual – cachaca – brasiilia rooviin (28) Enne selle joomist (suhkru ja sidruniga muide) tuleb hüüda: "Seiklusjutte!" ja pärast pitsi: "Maalt ja merelt!". Viin läheb nii libedalt alla, et ei oska tagantjärgi öeldagi, mis maitse sel oli.
Eelroaks valitud kalkunilihasalat kuuma shampinjonikastmega (39) on päris üllatav valik. Ehkki kaste oma kuumusega eriti ei hiilanud ning jääkapsast ning paprikast ning röstitud saiakuubikutest koosnev salat ka teab-mis-ime pole. Ometi moodustasid kalkun ning seenekaste külmal aedvilja põhjal elamuse.
Sibulasupp (20) muundub kõrtsist kõrtsi. Prantslaste läbipaistvast sibulasupist on paljudes kohtades saanud tomatine hapukas roog. Seega ei saa kunagi menüüd lugedes väita milline seekord saabub. Saabus tomatikastmega sibulasupp.
Road said valitud meelega menüü kallimast otsast. Kohakala mehhiko moodi chilli ja ananassisalatiga tortillaga (85) vääris küünlaid. Salsaga kohakala oli küll midagi taolist, mida enne maitsnud pole. Tortilla chilli kangust vähendas ananassi magus maitse. Ometi läks üks õlu plaanitust enam tulekahju kustutamiseks suus. Kastet jäi samuti pisut väheks, ehkki hiiglaslikule taldrikule oleks see kindlasti mahtunud.
Seentega üleküpsetatud kanarind (75) võimaldas samuti värskete kartulitega maiustada ning kanarind millegi üllatavaga jalust ei niitnud, aga hea oli kana-amps küll. Mangokaste ja röstitud ananass lisasid seikluse maitset.
Puuviljad, toormoosiga pannkoogid ega jäätis enam kõhtu ei mahu. Ehkki selles pubis söödud kõhutäis mõjub kuidagi mõnusalt kergelt ja ergastavalt. Friikartuliprae tavalist raskust selles igatahes pole. Seega saab seljakoti selga tõsta ning täis kõhuga edasi astuda ilma, et vasakus küljes pistma hakkaks. Vürtsised ja eksootilised järelmaitsed mõlguvad meeles aga veel pool päeva.
Elle Ranskalainen
