Avatud Euroopa Liidu esindus on üheks kõige olulisemaks sihiks seadnud kaasata Eesti kodanikke Euroopa asjades kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema. Eesti kodanikel on võimalus saada asjakohast informatsiooni Euroopa Liidu uutest arengusuundadest ja muutustest ning tutvuda Euroopa Komisjoni töö ja seisukohtadega.

Avatseremoonial esinesid sõnavõttudega president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni asepresidendid Margot Wallström ja Siim Kallas ning Euroopa Parlamendi kvestor James Nicholson ja saadik Tunne Kelam.

Euroopa maja, nagu nimetas seda Siim Kallas, töötajate ülesandeks on Eesti kodanikele tutvustada lisaks olemasolevatele ka uusi võimalusi, mis kaasnevad Euroopa Liidu liikmeks olemisega. Koostöös riigi ja omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonidega töötatakse majas selle nimel, et tõsta inimeste teadlikkust Euroopa Liidu poliitikatest.

Avatseremoonial esinenud president Toomas Hendrik Ilves soovitas oma kõnes, lähenevatele valimistele viidates, inimestel külastada Euroopa Liidu maja ja uurida Eesti jaoks olulisi EL-i otsuseid ning enne valimisi küsida kohalikelt poliitikutelt, missugusel seisukohal nemad neis küsimustes on.

Maja avamisel samuti viibinud Euroopa Komisjoni üks asepresidentidest Margot Vallström avaldas oma kõnes lootust, et vast avatud Euroopa Liidu majast kujuneb koht, kus inimesed saavad lisaks informatsioonile kohtuda ka Euroopa Liidu eri maadest pärit inimestega ja tutvuda nende kultuuriga.

Kolmandat korda Eestis viibinud Euroopa Parlamendi kvestor James Nicholson leidis oma sõnavõtus, et avatud Euroopa Liidu maja ühendab Eesti kodanikke veelgi enam teiste EL-i liikmesriikidega ja aitab paremini aru saada liidu toimemehhanismidest.

Lisaks Eesti avalikkuse teavitamisele EL-i asjus, tuleb Euroopa Liidu majas asuval Euroopa Komisjoni esindusel informeerida komisjoni peakorterit Brüsselis Eesti sündmustest ja arengusuundadest, andes komisjonile teada, mis Eestis toimub ja püüdes samas ka selgitada Eesti sündmuste ja siin valitsevate arvamuste tagamaid.

Euroopa Komisjonil on igas Euroopa Liidu liikmesriigis vähemalt üks esindus. Suuremates liikmesriikides, nagu Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa on neid mitu, näiteks on Suurbritannias lisaks Londonile esindused ka Cardiffis, Belfastis ja Edinburgh’is.
Üldjuhul on esindustes tööl asukohariigi kodanikud ja kindlasti on esindusse tööleasumise eeltingimuseks kohaliku keele ja keskkonna hea tundmine.
Eestis avati Euroopa Komisjoni Esindus 1. mail 2004, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige.