Reisikindlustus ei ole enam vajadus, mille üle arutletakse või vaieldakse. Üsna enesestmõistetavalt ostab iga reisile mineja koos reisiga ka reisikindlustuse.
Kui Euroopa Liidu riiki sõitnud Eesti kodanikul puudub reisikindlustus, siis jäävad kulud tema enda kanda.
Sama tähtis on ka fakt, et reisikindlustus sisaldab kaitset ka teiste reisimisega kaasnevate riskide vastu nagu reisi tühistamine, katkestamine ja pagasikahjud, mis pole sugugi väike osa reisikahjudest.
Reisikindlustustingimused on üle kogu maailma ühised ja ühtmoodi mõistetavad, seega ei peaks reisikindlustuse kahjukäsitluses ette tulema aeganõudvaid ja lahendamist vajavaid probleeme, hüvitise kättesaamine kulgeb üldiste tingimuste kohaselt ja lühikese ajaga.
Lisaks on kindlustusseltsidel välismaal koostööpartnerid, kes osutavad vajadusel kliendile ööpäevaringset abi.
Reisikindlustuse hind sõltub reisi pikkusest, piirkonnast, kindlustatu vanusest, samuti sellest, milliste riskide vastu soovitakse ennast kindlustada.
Reisikindlustus koosneb peamiselt kolmest osast:
- meditsiiniabikindlustus ehk kõnekeeles tervisekindlus¬tus;
- reisitõrkekindlustus;
- pagasikindlustus.
Tervisekindlustus
Välisreisile minemisel tuleb kindlasti sõlmida tervisekindlustus, kuid arvestades enda vajadusi, tasub mõelda ka pagasi ja reisitõrkekindlustuse sõlmimisele. Meditsiiniabi kindlustuse ehk tervisekindlustuse summa on kindlustusseltsi poolt määratud ja enamasti ulatub see 500 000 kroonist kuni 1 miljoni kroonini vastavalt sellele, kuhu riiki reisitakse.
Reisitõrkekindlustus
Lisaks tasub sõlmida ka reisitõrkekindlustus. Reisi tõrke kindlustussumma suuruseks võiks olla kogu reisi hind. If Eesti Kindlustus näiteks pakub summa suuruseks kuni 30 000 krooni.
Reisitõrkekindlustus tähendab, et kui ollakse tihti tõbine ja reis algab talvekuudel, võib kõike juhtuda. Võib jääda päris haigeks või murda jääl jalaluu ning ongi kogu reisiraha koos väljuva lennukiga, kuid ilma selle reisijata, minema lennanud. Selleks on soovitav reisitõrkekindlustus sõlmida juba siis, kui reisipiletid broneeritakse.
Pagasikindlustus
Lisaks võib sõlmida veel pagasikindlustuse, mille kindlustussumma võiks olla võrdne reisitava pagasi väärtusega. If pakub summa suuruseks kuni 20 000 krooni.
Pagasi kadumine, hilinemine ja kahjustumine transpordiettevõtte süül, aga ka pagasi vargus ja röövimine on kindlustusjuhtumid. Kui aga pagas kahjustub kolmandate isikute süül ja see pole transpordiettevõte, siis ei ole see kindlustusjuhtum. Näiteks halvasti koheldud, kas lõhutud või kadunud ja mitte varastatud pagas halvas hotellis ei ole kindlustustingimustega kaetud. Kindlustatul tasub teada, et pagasikindlustuse objekt on üksnes reisipagas. Reisipagasiks ei loeta kindlustatuga kaasas olevaid liiklusvahendeid, kaupu või kaubanäidiseid, dokumente, raha, krediitkaarte või väärisesemeid.
Reisikindlustus hüvitab allpool loetletud kulud:
• arsti visiiditasu, mis on reeglina palju kõrgem Eestis rakendatavast tasust
• ravimite ostmine
• transpordikulud, sealhulgas paljudel juhtudel ka kiirabitransport
• arstile sularahas tasutud arved
• haiglapäeva tasu
• repatrieerimine ehk kannatanu kodumaale toimetamine, mis on enamasti kõige kulukam osa reisikahjust.
Kui aga reisil tõepoolest midagi juhtub ning reisikindlustus on olemas, tuleks käituda järgmiselt:
• Pöörduge lähima arsti poole abi saamiseks.
• Võtke ühendust välismaal asuva koostööpartneriga kindlustuspoliisil toodud telefonil.
• Teatage nimi, asukoht, kontakttelefon ja poliisi number ning selgitage pöördumise põhjus.
• Kahjujuhtumi korral saadab kindlustusfirma välja garantiikirja, nii et inimene näiteks haiglaravil viibides ise arveldama ei pea. Kui inimesel on lihtsam ise kohapeal kulu eest tasuda, on oluline võtta tšekk.
Eestisse tagasi tulles esitab kindlustatu raviarve ja arsti diagnoosiga dokumendi oma kindlustusfirma kahjukäsitlusele ja selle alusel tagastatakse talle tehtud kulutused.
Kui arst on välismaal kirjutanud välja ravimid, mida tuleb osta apteegist, siis tagasi tulles Eestisse esitab kindlustatu raviarve ja arsti diagnoosiga dokumendi samuti kahjukäsitlusse ja nende alusel tagastatakse tasutud raha.
Reisitõrke kindlustusjuhtumi korral võtke kohe ühendust:
• reisikonsultandi, transpordifirma, hotelliga reisi muutmiseks,
• seejärel võtke ühendust kindlustusseltsiga.
Pagasikindlustusjuhtumi korral teatage sellest viivitamatult:
• teenindanud firma esindajale või politseile,
• seejärel võtke ühendust kindlustusseltsiga.
Liiklusavarii, pagasi varguse või röövimisjuhtumi korral on tarvilik võtta protokoll ka politseilt, et tõendada juhtumi asjaolud ja kahju. Täitke lähimas poliisi väljastanud kindlustusseltsi kontoris hüvitisetaotlus ning lisage originaaldokumendid, mis tõendavad kindlustusjuhtumi toimumist ja sellest põhjustatud kulutusi.
Mida tasub meeles pidada:
** Kindlasti tasub meeles pidada, et reisikindlustuse poliisi või sellega kaasa antav plastkaart ei ole krediitkaart. Seega, seda arstile näidates, ei anta “tasuta” arstiabi.
** Samuti tuleks kursis olla tingimustega, mida reisikindlustus ei korva. Näiteks ei kata meditsiiniabi kindlustus taastusravi vaktsineerimise kulusid või raseduskomplikatsioonide kulu, kui rasedus on kestnud rohkem kui 12 nädalat.
** Kindlustus ei hüvita inimese enda hooletusest põhjustatud kahjujuhtumeid, kui reisija näiteks unustab kaasa võtta reisidokumendid või hilineb reisile.
** Reisitõrkekindlustus ei kata kõiki juhtumeid, mis võivad olla seotud reisi ärajäämisega või katkemisega. Reisi ärajäämist ei hüvitata, kui transpordivahend ei välju lennuväljal esinevate ummikute või lennukorraldaja vea tõttu.
** Kindlustus ei kata ka reisi katkemise põhjustatud moraalset kahju, luhtunud koolitust või sõlmimata jäänud tehingut.
Eesti Haigekassa väljastab soovi korral kõikidele Eesti Haigekassa poolt kindlustatud isikutele Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti. Ravikindlustuskaart annab küll õiguse vältimatule arstiabile välismaal, kuid seda sihtkohariigi seadusandluse järgi. See tähendab, et inimene peab arvestama ka omavastutustasuga, sest enamikus riikides pole arstiabi täiesti tasuta. Paljudes maades ei kuulu ravikindlustuse alusel hüvitamisele ka eraarstide ja -kliinikute raviteenused, kuid näiteks turismikeskustes teenindavad välismaalasi enamasti hotelliarstid, kes on reeglina eraarstid. Ka on paljude ELi maade riiklikud raviasutused ülekoormatud pikkade ravijärjekordadega ja tihti satub välismaalane esmajärjekorras eraarsti juurde.
