Kui George Lucas alles kavandas oma “Tähtede sõja” epopöad, mõtles ta vaevalt sellele, kuidas teos asetub poliitilisele taustale. Ometi jäi sinna suur jälg.

Pole mingi saladus, et alguses tahtis George Lucas teha kosmoseteemalist filmi, võttes aluseks stsenaariumi, mis hiljem realiseerus teosena “Flash Gordon”. See on üsna hambutu camp-teos, mis on läinud kultuurilukku peamiselt seetõttu, et seal mängib ansambel The Queen oma surematuid hitte.“Tähtede sõja” kuueosalise saaga väljahaudumisega kajastas Lucas 20. sajandi ajalugu, ja nagu ajaloolised võitlused, sai see inimkonna kultuuri lahutamatuks osaks.

Pole mingi saladus, et kui 1977. aastal tuli kinodesse teos “Tähtede sõda: Uus lootus”, siis oli selles peituvates allegooriates sees äsja kogetud poliitiline elu ning suurte diktatuuride oht, mida Lääne tsivilisatsioon üle elas. “Tähtede sõja” impeeriumi sõdalaste masinlikkust on sagedasti võrreldud Saksamaa militaarse masinavärgiga. Ent millegipärast tundis ennast puudutatuna ka üks teine totalitaarne võim, Lucase teosed ei jõudnud üle raudse eesriide tsensuurikünnise, mille olid seadnud Brežnevi aja Moskva võimurid.

Nii sünnivad legendid

Küllap võib omaaegsetes Moskva ärakeelamistes näha teatud sümbolit. Saaga läbiv idee ongi suunatud totalitaarsuse vastu. Nii sündisid legendid. Kahe-kümnendate aastate Eestis võis keegi koolipoiss rääkida, et teab teist koolipoissi, kes käib ühes teises koolis, kus käib ka õpilane, kelle onu üks tuttav olevat Rootsis näinud “Tähtede sõja” filmi. Legend on teadagi suurem kui teos ise, kuid Eestis oli legend olemas 1980. aastate lõpuni, kui Lucase loodud triloogia Soome MTV-s jooksis.

Kas George Lucase kosmoselugu on elujõulisem kui Ian Flemingi loodud teine külma sõja mütoloogia, James Bondi spiooniepopöa? Kindlasti on ta universaalsem. Pigem on kohane võrrelda Skywalkerite dünastia juhtumisi Tolkieni “Sõrmuste isanda” triloogiaga, mis samamoodi viitab 20. sajandi ajaloole. Mõlemas on olemas poliitiline mitmetähenduslikkus, mis kütab üles aktuaalsust. Või siis oleks õigem öelda, et suur poliitika kütab üles teose aktuaalsust. Hea tahtmise korral võib ju selle saaga tegelasi näha kui George W. Bushi, Vladimir Putinit või siis Andrus Ansipit. George Lucas lõi lahtise kunstilise ruumi.

Fakte “Tähesõdadest”

Üllatuslik menu

•• 25. mail 1977. aastal linastus kinodes “Tähesõdade” filmisaaga esimene osa. Filmi tohutu edu tuli suureks üllatuseks paljudele, sealhulgas ka filmistuudiole endale. Allpool esitame valiku fakte, mis on mõjutanud tervet põlvkonda filmitegijaid.

“Tähesõjad” linastusid:

•• “Star Wars” (1977)

•• “Star Wars: Episode V – 

Empire Strikes Back” (1980)

•• “Star Wars: Episode VI –

Return of the Jedi” (1983)

•• “Star Wars: Episode I –

The Phantom Menace” (1999)

•• “Star Wars: Episode II –

Attack of the Clones” (2002)

•• “Star Wars: Episode III –

Revenge of the Sith” (2005)

Filmi tegemine

•• Filmi esimene reklaamklipp ilmus kinodesse pool aastat enne esilinastust. Tunnuslausetega stiilis “Lugu poisist, tüdrukust ja universumist” ning “Miljard aastat tegemisel” lootsid produtsendid tekitada suurt huvi filmi vastu, millesse neil endal oli vähe usku.

•• Esimene film valmis 11 miljoni dollariga. Esimest korda USA-s linastudes kogus film kassadest 215 miljonit dollarit, üle ookeani lisaks veel 337 miljonit dollarit.

Inspiratsioon

•• Chewbacca tegelaskujuks sai lavastaja George Lucas inspiratsiooni oma armastatud koeralt Indianalt, kes oli tõult Alaska malamuut.

•• Lucas on öelnud, et kuulsa Millennium Falconi kuju tuleneb hamburgerist.

Auhinnad

•• Helilooja John Williams teenis “Tähesõdade” filmimuusika eest Oscari. Ameerika filmiinstituut nimetas selle hiljem kõigi aegade parimaks filmimuusikaks.

•• Parima filmi Oscarile kandideeris vaid kõige esimene “Tähe-sõdade” linateos, mis kaotas Woody Alleni filmile “Annie Hall”.

Mitmesugust

•• Üks filmi kuulsamaid apse on koht, kus stormtrooper’id tormavad tuppa ning üks neist lööb pea vastu uksepiita ära. Fännid on filmidest kokku leidnud sadu vigu.

•• Võtete siirdumisel Inglismaale Elstree stuudiosse tabasid lavastajat töökorralduslikud probleemid. Vastavalt Briti tööseadustele pidid võtted lõppema punkt kell pool kuus õhtul, ja vaid juhul, kui võte oli sel hetkel pooleli, tohtis Lucas paluda töötajatel 15 minutit kauem kohal olla.

•• George Lucas tahtis, et võtte-plats näeks välja väsinud ja kulunud, kuid rezˇissööri suureks nördimuseks oli stuudio koristusteenus nii korralik, et lõi igal õhtul võttepaiga läikima.

BBC põhjal Mari Rebane