Eesti Vabariigi esimene teenetemärk, Vabadusrist asutati 1919. aastal, selle andmine lõpetati 1925. aastal. Riigivanema 7. oktoobril 1936. a. dekreedina antud Teenetemärkide seadusega kehtestati lisaks Vabadusristile veel 4 riiklikku teenetemärki (Riigivapi, Kotkaristi, Eesti Punase Risti ja Valgetähe teenetemärk).

Taasiseseisvunud Eestis autasustatakse nii Eesti kui ka välisriikide kodanikke riiklike teenetemärkidega 1995. aastast alates. Samal aastal loodi uus teenetemärk - Maarjamaa Rist, mis antakse Vabariigi presidendile ning kõrgeima astme teenetemärgina välismaalastele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees. Näitusel saab ülevaate riiklike teenetemärkide tekkeloost, kujunemisest ja kasutamisest.

Lisaks riiklikele teenetemärkidele eksponeeritakse sel aastal esmakordselt ka ametkondlikke teenetemärke. Näitusel on Kaitseministeeriumi teeneterist, Eesti kaitseväe teenetemärk, Kaitseliidu hoolsusmärk Valgerist, Piirivalve teeneterist, Politsei teeneterist, Päästeteenistuse Suur Kuldrist ning paljud teised.

Samuti võib tutvuda fotonäitusega Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid. Ekspositsioonis on püütud anda ülevaade inimestest, kelle isiklik vaprus on kindlustanud Eesti riiklust ja rahvuslikku iseolemist, samuti neist, kes oma pikaajalise loomingulise tööga on jätnud meie kultuurilukku püsivaid jälgi.

Näitused valmistasid ette Riigikantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Kaitsejõudude Peastaap, Kaitseliit, Piirivalveamet, Politseiamet, Päästeamet ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Näitused jäävad avatuks 28. veebruarini.