Rinnavähi varajane avastamine mammograafilise sõeluuringuga võimaldab vähendada suremust, sest varajastes staadiumites on ravi efektiivsem kui hilis-staadiumites. Samuti võimaldab mammograafia  avastada vähikoldeid juba siis, kui puuduvad kaebused ja haigusele iseloomulikud sümptomid.

Rinnavähi varajase avastamise uuringuid tehakse arenenud riikides juba aastakümneid. On küllaldaselt teaduslikke tõendeid, et rinnavähi sõeluuringud võivad vähendada suremust rinnavähki kuni kolmandiku võrra. Viimaste aastate jooksul tekkinud uued ravivõimalused on samuti suurendanud võimalust haigusest paranemiseks, samas tähendab see massiliste meditsiiniliste uuringute läbiviimist n-ö tervetel ja kaebuseta inimestel (vanusegruppidel, keda haigus kõige rohkem ohustab), kellest enamikul vähki ei leita. Õigustatult tekib küsimus: kas selliste ressursside kasutamine pro-fülaktilistel eesmärkidel on õigustatud ning mis on ühe päästetud inimelu hind?

Et rinnavähk ei ole klassikalises mõttes ennetatav – seda ei ole võimalik praktiliselt ära hoida –, peab tõdema, et õnneks on olemas meetod varajaseks avastamiseks. Seetõttu tuleks ana-lüüsida mitmesuguseid kulusid: varase ja hilise rinnavähi maksumust ning sõeluuringutega rinnavähi avastamise hulka.

Eestis on sõeluuringut korraldatud nüüdseks juba viis aastat. On õige aeg teha kokkuvõtteid.

75% varases staadiumis

Viie aasta jooksul on tehtud 94 139 uuringut ning diagnoositud kokku 456 rinnavähijuhtu, nendest 343 ehk 75% on olnud varases (0–IIA) staadiumis. Enne sõeluuringu käivitamist oli u 60% Eestis diagnoositud rinnavähki kaugele arenenud staadiumis.

Iga massilise tervishoiuprojekti puhul on oluline hinnata selle kuluefektiivsust. Seega oleks vaja hinnata ärahoitud  (rinnavähist põhjustatud) surmajuhtumite hulka ning päästetud inimaastaid. Keeruliseks teeb hindamise see, et kulusid ja tulemusi ei saa hinnata samal ajaperioodil. Et Eestis pole selliseid uuringuid eri põhjustel korraldatud, tuleb tugineda rahvusvahelistele uuringutele.

Summeerides rahvusvaheliste uuringute tulemused, saab öelda, et kulud ühe päästetud inimaasta kohta on olnud vahemikus 41 340–149 760 krooni. Kuluefektiivsus on suurem hästi organiseeritud sõeluuringutes, see sõltub palju haiguse esinemissagedusest, suremuskordajatest, diagnoositud rinnavähki staadiumite jaotusest ja riigi tervishoiuorganisatsioonist.

Haigekassa andmete kaudu saab hinnata, kui palju on kulunud raha rinnavähiuuringuteks ja raviks kokku. Kahjuks pole Eestis tehtud eri staadiumitega patsientide põhjalikku ravikuluanalüüsi. Tugineda saab vähistrateegia koostamisel aluseks olnud arvudele: ühe III staadiumi rinnavähihaige ravi on ühe I staadiumi rinnavähihaige ravist u 73 000 krooni kallim. Selle raha eest saab uurida 181 naist. Seega on viie aasta jooksul oluliselt kokku hoitud raviraha, millega saaks finantseerida ennetavaid uuringuid.

Mammograafilise sõeluuringu tulemusel saab oluliselt vähendada ravikulusid, mille oluliseks teguriks on kaugelearenenud haiguse esinemise vähenemine elanikkonnas.