Iga Eesti profifotograaf teab, et selliseid hirmkalleid objektiive on Maarjamaal ainult kaks: üks on Eesti Päevalehel, teine Võru maavanemal Robert Lepiksonil. Internetioksjonile ei pannud objektiivi siiski Lepikson ise, vaid keegi Poisu nime taha peituv Maksifoto töötaja.

Maksifoto on suurim Nikoni fototehnika müüja Eestis. Aare Roosalu Maksifotost kinnitab, et nii kallile objektiivile ei otsita ostjat ainult interneti kaudu. “Meil on lai müügivõrk Soomes ja Rootsis, lisaks suur hulk kliente, kes omavahel fototehnikat vahetavad.”

80 000kroonist hinda nimetab Roosalu normaalseks. “See on pressitöös enimkasutatav objektiiv. Üks Eesti meediaväljaanne on juba märku andnud, et soovib Lepiksoni objektiivi endale.”

Maavanemal rahast puudust pole

“Kuulujutte, et Lepiksonil on rahaprobleeme ja ta seetõttu fototehnika maha müüma peab, ei maksa uskuda,” läheb Võru maavanem endast kõneldes ägedaks.

“Ostsin endale uue digitaalse fotokaamera Nikon D1 ja muretsen lisaks sobivad objektiivid. Kogu tehnika on plaanis välja vahetada. Mitte ainult see üks objektiiv,” kinnitab Lepikson.

Maksifotost, kust Lepikson uue digikaamera ostis, tellis ta kolm uut objektiivi. “300millimeetrist teleobjektiivi pole Nikon D1 kaamerale vaja, 200millimeetrine teeb ära sama töö.”

End asjaarmastajaks nimetav Lepikson puistab keerulisi fototermineid varrukast. Tõelise professionaalina võib ta pikalt ja laialt uue kaamera eelistest ja digitaalfotograafia üha kasvavast arengust kõnelda.

Kallite riistade hinnast Lepikson aga rääkida ei taha. “Elan kriminaalses ühiskonnas. Fotoaparaati on palju lihtsam varastada kui autot,” teab endine siseminister, linnapea ja kaitseministeeriumi kantsler.

Kolm uut digitaalobjektiivi lähevad Lepiksonile maksma umbes sama palju, kui nüüd müügis olev vana objektiiv uuena. Digikaamera ise maksab teist samapalju. Poolteist aastat tagasi ostis ennast Võrumaa talupidajaks nimetanud Lepikson 105 000 krooni eest traktori Belarus. Jaapani kaamera ja Valgevenes toodetud traktori hind on umbes sama.

Lepikson ootab kevadet

Võru maavanem Robert Lepikson ootab enda sõnul kannatamatult kevadet, et saaks uue aparaadiga loodusesse - pildistama. Viimati võttis ta aparaadi pihku mõned päevad tagasi. “Katsetasin uue kaamera võimalusi.”

Pidevalt maavanem fotokaamerat kaasas ei kanna. “Vahel kahetsen, kui näen, et saaks hea pildi, aga pole kaasas," tunnistab ta.

36kaadrisest filmist saab umbes kolm head pilti. Välja tulevad loomulikult kõik, aga kolm on sellised, mille puhul ma hetke tabamisega rahul võin olla. Ega hea aparaat üksi ise tee veel ühtki head pilti.”


Fotohuvi päris Robert isalt

“Kui olin tatikas, siis isa kinkis mulle üliprimitiivse laifilmikaamera Junkor,” meenutab Robert Lepikson. “Sellel tuli objektiiv välja keerata. Kuskil VIII klassi paiku käisin fotoringis, juba siis tegin pööraselt fotosid. Pilte on aastatega kogunenud sahtlitäite kaupa. Ega ma ei ole mingi aadlipreilide pansionaadi kasvandik, et võtan albumid kapist välja ja hi-hi-hi vaatame nüüd pilte. Internetti ei riputa ma oma fotosid põhimõtteliselt.” Täna on Lepiksonil kaks Nikoni kaamerat. Tavaliste fotode tegemiseks F5 ja nüüd veel äsjasoetatud digikaamera D1. Lisaks videokaamera. Päris oma fotoaparaadid on nii Lepiksoni abikaasal kui ka pojal. Kui Robert alustas primitiivse laifilmikaameraga, siis poeg Erik teeb juba ammu pilte Olympuse digitaalkaameraga.

Anti NAULAINEN